Kose-Uuemõisa mõisas leidus kunagi üks tugitool. Väike lilleline mööblitükk olevat asunud mõisaproua toatüdruku toas. Peale mõisa-aja lõppu lahkus tool koos toatüdrukuga mõisast ning elas edaspidi mitte enam nii luksuslikku elu. Tänasel päeval kaunistab seesinane tugitool uuenduskuuri läbinuna aga hoopis minu magamistuba :)
 |
| Kose-Uuemõisa aastal 1850. |
Mis ajal selline tool valmistati, on hetkel pisut lahtine. Antiigistaatuse on see igal juhul välja teeninud ning loodan lähiajal ka täpse ajastu välja selgitada. Eseme kuju ja lilleline muster jutustaksid asjatundjale kindlasti oma sünniloo kenasti ära.
Minu kinnisideeks oli hankida algsele võimalikult sarnane lilleline kangas. Sellist pisikeste roosidega rohelisroosat mööbliriiet ma otse loomulikult ei leidnud, ega ka midagi ligilähedast. Lõpuks langes valik kangale, mis mõneti algsele sarnanes.Ehh..südamesse pisike rahutus ikkagi jääb, eriti kui vaadata fotodelt tooli endist õrna ja peent roosimustrit. Aga minusugusel perfektsionistil on üldse raske ilmas elada:)
 |
| Tooli uus elu. |
Ülipõnev oli tooli sees "sobrada". Kalliskive paraku välja ei pudenenud, küll aga sai näha ohtralt hobusejõhvi ning vana puitraami. Lõhkisest ja lääpas toolist õhkus peale tolmu ka midagi salapärast...oskaks ta vaid rääkida :)
Tooli tehes oli meistril kangavalik kindlasti palju väiksem, kui sinul nüüd restaureerides. Aga muidugi, kui teha, siis väga originaali järgi.
ReplyDeletetulemus on väga ilus, puudu nüüd veel lauake ja oma mõis ;)
Ma millegipärast arvan, et tollal said aadlikud hoopis kõvasti ilusamate kangaste vahel valida kui mina praegu. Tallinna kangapoodides ringi käimine oli ikka väga nukker tegevus.
ReplyDeleteOma mõis oleks liiga suur suutäis minu jaoks :)