Monday, November 19, 2012

Ervita

Jätkan vahelduseks jälle sügisesel koolireisil nopitud "mõisasaagi" presenteerimisega. Niisiis - Ervita mõis Järvamaal Koeru vallas. Sammastega portikusega ühekorruselise klassitsistliku peahoone rajas sakslasest mõisahärra 19. sajandil. Soomlasest mõisahärra tegutseb seal aga tänapäeval. Viimane ostis mõisakompleksi umbes 10 aastat tagasi, mil see oli võrdlemisi lagunenud. Nõukogude ajal seest ümberehitatud peahoonel puudus katus ja seinadki olid ajahamba poolt läbi nätsutatud. 
Tänasel päeval näeb ehitusjärgus härrastemaja märkimisväärselt parem välja, samuti pole unarusse jäetud aita ja muid mõisa juurde kuuluvaid hooneid. Mõisat enesele ning perele koduks sättiv uus mõisahärra avas uksed ka kõmpimisest väsinud ja (teadmiste)janus tudengitele:
Ait
Leidsin internetist ka eakamaid jäädvustusi, üks näide aastast 1910 ja pärineb see sellelt lehelt, kus lisaks fotodele Ervita mõisast veel hulganisti vanu pilte Koeru kihelkonnast.
Ribake mõisaaegset maalingut.
 

Thursday, November 15, 2012

Kaamoseta


Tol sügisel said lehed toomel
kõik korraga vabaduse kätte
sumpasin põlvili lehehunnikutes
jalust kammitsetud ent õnnelik

                                                               Indrek Hirv  


Juba on käes novembri keskpaik ja mina ei ole veel kordagi tundnud seda "kured läinud, kurjad ilmad" -  ängi. Minu sügiskaamos on kuhugi kadunud. Tema vist ei oska mind otsida vanalinna arhiividest ja sepikodadest, kitsastelt munakivitänavatelt ja punaste katuste alt. Nimelt olen ma oma viimaste kuude tegemisi toimetanud peaasjalikult just vanalinnas - arhiivides ja sepikodades ja punaste katuste all :)
 

Saturday, November 3, 2012

Pajusi

Jõgevamaal asuv Pajusi mõisa härrastemaja näeb pisut kentsakas välja - 1930ndatel hävinud paremast hoonetiivast on säilinud vaid sokkel. Niimoodi poolikuna ta seal seisabki. Kummalisel kombel presenteerib Ants Heina mõisaraamat samuti just seesugust vana fotot Pajusi mõisast, kus jäädvustatud vaid tänaseni säilinud tiib. Kujutluspilti sellest, milline mõisahoone tervikuna välja nägi, pole küll teab mis raske silme ette manada.
Sellel põllul kasvatatakse kõrvitsaid...
...ja sellel lehmi :)
  
Tänapäevani säilinud Pajusi mõisa hilisklassitsistlik peahoone on ehitatud 19.sajandil, mil mõisa omanikeks said von Wahlid. Kaasajal asub ehitises Pajusi rahvamaja, mille esindaja meid lahkelt vastu võttis ja sisse kutsus. Interjööri kallal on rakendatud klassikalisi nõuka-aja ümberkujundusmeetodeid, ehk siis mõisast pole teispool välisust enam kriipsugi järel. Siiski, siiski - säilinud on üks klassitsistlik ahi (ähmaselt meenub rahvamaja perenaise jutt ka teisest säilinud ahjust selles mõisahoones, aga võin ka eksida), mis küll kenasti haiglaroheliseks võõbatud, aga ikkagi.
Peahoone jääb antud mõisakompleksi puhul pilkupüüdva sammastega aidahoone varju. Värvilahenduse osas kahtlustan taas hilisemate ajastute meistrite kätetööd, kuigi selline punavalge kooslus pole sugugi inetu. Pajusi aidas asub äärmiselt põnev "kadunud asjade maailm" - esiteks on see otsast otsani täis igasugust möödunud aegade kraami. Teiseks võib sinna sattudes pikaks ajaks lootusetult ära kaduda, igasuguse reaalsustaju kaotada ning sel moel ise "kadunud asjade maailma" osaks saada.
Mõisast umbes pooleteise kilomeetri kaugusel kõrge künka otsas asub von Wahlide perekonnakalmistu, kuhu veel võrdlemisi hiljuti sai maetud aadlisuguvõsa järeltulija.
Restaureeritud von Wahlide gooti stiilis kabel perekonnakalmistul