Sunday, February 24, 2013

Täna...

...oli Tallinnas tõeliselt kaunis talveilm. Esiteks mõistagi seepärast, et üle pika aja paistis päike, teisalt aga seepärast, et õhus oli peatselt saabuva kevade värskust juba üksjagu. Vabariigi aastapäevast rääkimata. Lausa veider oli toas kükitada, nii läksimegi õue - mina jalutama ja A suusatama. 

Sunday, February 17, 2013

Vahvlipühapäev

Tuhnisin välja järjekordse pööningu aarde - vanakooli vahvlimasina. See on minu arvates üks neist vähestest väärt asjadest, mis nõukaaeg meile kinkinud on. Kui vahvlid, siis ainult vanakooli vahvlid. Vanaema armastas ikka neid küpsetada ja retsept selle tarbeks seisis tal vana koltunud kokaraamatu vahel koos virna muude vihikulehtedele kirjutatud retseptidega. Vahvlite osas oli meil vanaemaga tööjaotus selline, et tema tegi taigna, küpsetas ja mina sõin. Hiljem võtsin üle küll küpsetamise, kuid taignateoni ei jõudnudki. Täna hommikul siis esimest korda seda käsile võttes avastasin, et antud segu tegemine on ülimalt lihtne. Käiku läks see sama vanaema retsept koltunud kokaraamatu vahelt, kus on kirjas 150 g suhkrut, 100 g margariini, 3 muna, 100 g jahu, 100 g kartulitärklist, natuke soola ja sortsuke viina :) Viimase asendasin selle puudumisel küll veega. Vanake vahvlimasin hakkas kenasti tööle ja elamine sai peagi nostalgilist hõngu täis. Ja seekord oli tööjaotus niipidi, et mina tegin taigna, küpsetasin ja teised sõid :)

Friday, February 15, 2013

Betoonloss

Järvamaal asuv Norra mõisa härrastemaja on kummaline. Halli hoonevraki kümned mustendavad aknaaugud põrnitsevad lähenevaid uudistajaid, tookord võimendas tema abitust veelgi sügisene närbuv loodus. Lisaks katab mõisahoonet kuni katuseni betoon - hämmastavalt puhtajooneline betoonivalu on võimust võtnud nii sees kui väljas. Dekoor välisseintel on jätkuvalt loetav, tubadest leiab betooni all tardunud treppe. 
18. sajandil valminud varaklassitsistlik Norra mõis oli aegu tagasi siiski märksa uhkemas seisikorras. Samuti katsid selle interjööris seinu Eestis haruldased seinamaalingud, mis tänaseks päevaks kuuldavasti hävinud. 
Norra mõisa härrastemaja aastal 2012
Betoonanfilaad
Ka midagi "elusat" - puituks

Üllatuslikult olevat betoneerimine aset leidnud alles võrdlemisi hiljuti - imelik lugu, et 2000ndate algul veel sellised asjad toimusid.  Vaatamata kõigele on sihuke betoonloss kuidagi stiilne ka. Kui tõsta see kontekstist hetkeks välja ning jätta kõrvale kahetsusväärselt hävida lastud maalingud, järjekordseks tondilossiks muutunud mõisahoone ja arusaamatu betoneering, on tegemist ühe päris cooli hoonega.  Puhas steriilne betoon kõikjal, veidrad trepid, anfilaad  - inspiratsiooni ägedate moešõude ja fotoshuutide mahapidamiseks peaks õhkuma küll igast betooni sees olevast poorist :)
Aga kinnitamaks, et eelnenud hullust jutust hoolimata ma siiski taunin igasugust kultuuripärandi kiusamist lisan siia asjakohasemaid linke-fotosid ka.
Kultuurimälestiste Registri Fotokogust  saab näha kunagiste maalingute kunagisi jäänuseid. Ants Heina mõisaraamatust pärineb veidi rõõmsam ülesvõte Norra mõisast, tehtud üle saja aasta tagasi . Foto märksa vähem steriilsest interjöörist leidsin siit.
 

 

Sunday, February 3, 2013

KoguNEMISE kunst

Põikasin eile sisse Tarbekunsti-ja Disainimuuseumisse viimaseid päevi eksponeeritavat "Kogumise kunsti" vaatama. Michael Strandi interaktiivne "Sobimatute tasside vabastamise projekt" oli jõudnud kulminatsioonini - kunstniku valmistatud anumad olid viimseni otsas. Minu plaan kodus portfelli pistetud maotust jõuluvanadega kruusist vabaneda ja äge kunstniku tass asemele saada läks niisiis luhta. Erinevate inimeste poolt kokku miksitud joogianumate paraad koos loobumise lugudega osutus sellegipoolest paeluvaks. Näotud laiatarbetassid olid minu üllatuseks vähemuses, pigem hakkasid silma isiklikud keraamikakatsetused, veidrad ja naljakad kruusid ning tassid. Suvaliste inimeste poolt suvaliselt ritta sätitud - ma ütleks, et kogunemise kunst.
Kogunemise kunst