Detsember



Pärast kursuseprojekti (õigemini alles pool sellest) valmis kirjutamist/joonestamist ning kaitsmist  astusin taas ühiskonna liikmeks. Kui pärast pikki virtuaalmaailmas ja raamatukogudes veedetud nädalaid silmad jälle ilmavalgusega harjusid selgus, et novembrist oli saanud detsember, mis koguni hakkas juba lõpule jõudma. Kaks korda olid linnatänavad lumega kattunud ning kaks korda jälle paljaks sulanud. Ja inimesi tungles kõikjal nii nii palju, et pärast iga hädapärast poekülastust meenus vägisi üks Sartre tsitaat põrgust ja teistest inimestest. Detsember möödus kui silmapilk.

Jõulugrafiti

Mets näeb...

Kuidas ma end kunstilukku küpsetasin

Minu köögist sai paariks päevaks kunstniku/kondiitri ateljee, kus hiiglasliku jahupilve sees vedeles kõikjal šabloone, joonlaudu, piparkoogitainast, kääre, nuge, pabereid. Olla piparkoogikunstnik on kõige toredam kunstnikuks olemise vorm - esiteks on näituse kontseptsioon vabastanud loomeinimese igasugusest hirmust halastamatu kunstikriitika ees, teatav kööbaklus lisab taiestele sageli võlugi. Teiseks on untsu läinud artefaktidest vabanemine kunstniku jaoks lihtne ja maitsev :)

Selleaastane inspireeriv teema  "Kunstiajalugu"  täitis Disainigalerii kunstiklassika interpretatsiooniga. Mina jäin truuks arhitektuurile ja nii sündisidki kuus Eestimaa ust.

Work in progress

Ebaõnnestunud taiestest vabanemine on lihtne ja maitsev

Siin need ongi, naabriteks sarkofaagid ning sammaste terminoloogia.

Inspiratsioon.

Teised:

Oskuslikult teostatud Vasarely.

Ohhoo..Kunstihoone

Le Corbusierist pildistamata mööduda oleks kohatu.

Kes omas lapsepõlves raamatut "Suur Tõll", see teab :)

Ruumiline van Gogh

Te ju teate neid kunstnikke - nad ei suuda otsustada, kas sooritada enesetapp või korraldada pidu."

"Hercule Poirot"

Linn

/.../

Siis näeb:
orgude rüpes
on raudsed sillad õhkuhüppes
ja kuhjas seisavad graniidikambd,
gorgooni nägudega sambad.
Siin katuste näed voltjaid vorme,
sääl morne agulite torne
ja kelpi nagu hambaid,
miska ta salvab.

See elukas on linn,
kes valvab
ja haarmetega lagendikku halvab.
/.../
                        Emile Verhaeren

Johanson Faehlmanni tänavas

Burman Kreutzwaldi tänavas

Burman Tatari tänavas

EW-aegne

Topelt kurjus

Burman Kreutzwaldi tänavas

EW-aegne trepikoda

"Mighty" lion - väike mossis näoga lõvi vastukaaluks tavapärastele
suursugustele lõvifiguuridele sissekäikude ees

Juugend

Tubane aeg

Linnas on "vandaalid" - hämarik ilmub igal pärastlõunal, katab kinni kõik puud ja majad ja inimnäod. Tuul rebis juba nädalaid tagasi puudelt viimse kui lehe ning viskas maha. Vihm on kõige kiuslikum - sunnib tülikat vihmavarju kaasas kandma iga päev. Nende sellide eest tahaks tuppa varjuda - tuppa, kus saab sooja kohvi juua, kus on heledad seinad ning toimiv küttesüsteem. Kätte on jõudnud aeg, mil hubased toad vajavad pühitsemist.

Tuba, mis sai valmis

Tubades on nallakaid asju

Väga suur tuba

Ilus tuba

Tubades on veel asju

Nautlejad

Vana-Antsla mõis

Võrumaal asuv Vana-Antsla mõisa peahoone on üks isevärki ehitis. Ebatavalise põhiplaaniga hoone rajati sisuliselt 18.sajandi lõpul, oma praeguse välimuse saavutas see aga järgnevatel sajanditel toimunud ümberehituste käigus.  19.sajandil muudeti härrastemaja eksterjööri ning hoonet ehitati ka pikemaks, 20.sajandil muudeti taas miskit ringi, eks sellest ka hoone pisut hoomamatu olemus. Praeguse mõisa territooriumil asus mõis vasall-linnuse näol juba keskajal. Oletatakse, et kaasajal eksisteeriva härrastemaja ehitamisel taaskasutati ka linnuse säilinud osi.

Peahoonest pisut eemal tiigi kaldal asub kärneri-ehk aednikumaja, mis napsab kõige hurmavama kõrvalhoone tiitli konkurentsitult endale. See on ümmarguse põhiplaaniga  pudelikujuline majake, millel kaks korrust ning väikesed tiheda ruudustikuga aknad. Kõike seda kroonib romantiline sindelkatus. Muumimajaks ristitud hoone võitis hetkega bussitäie üliõpilaste südamed ning jättis varju ka hetk varem staaristaatust nautinud kauni klassitsistliku puitukse peahoone fassaadil.

EW ajal

Puitpilastrid

Ruuduline

Vaikelu sammaste ja patsiga

Maja taga..

Üks teadja ütles, et 19.sajandi masstoodang

Kärnerimaja

Aed kadus, maja jäi

Kuidas restaureerida puud

Maastik National Geographicu ruuduga