Showing posts with label Pööningu aarded. Show all posts
Showing posts with label Pööningu aarded. Show all posts

Saturday, April 25, 2015

Eile koolis

Eile valitses koolimajas mõningane elevus, sest kooli tulid kaks uut tüüpi ... ferro- ja ambrotüüp. Nimelt täitus üks õpperuumidest terveks pikaks pärastlõunaks fotokeemia uimastavate aroomidega, vaadata sai kõiksugu vanu fotosid ning klaasnegatiive; vaadata sai ka kõiksugu uusi fotosid ja klaasnegatiive, mis nägid välja nagu vanad. Ja mis peamine, võimalik oli lasta endast ajaloolistes tehnikates fotosid teha. 
Kõik see oli niivõrd põnev ja vinge, et stress ja muud pained ununesid sootuks. Paraku tekkisid uued hingehädad ka asemele, sest ferrotüüp ehk plekitükile manatud kujutis on ühe naesterahva vastu halastamatu. See menetlus joonistab mõnuga välja kõik kortsukesed ning iluvead ja lisab omalt poolt neid kamaluga juurdegi. Ambrotüüpi ei söendanud enam proovidagi, ehkki see, klaasile tekitatud kujutis on naishinge füsiognoomia vastu pisut leebem. Siit järeldub, et polnud need sajakonna aasta tagused inimesed nii vanad ja koledad ühti, nagu sageli arvatakse. Neil lihtsalt puudus võimalus end ilusaks pildistada ja vajadusel tulemus veel Photoshopis üle käia. 
Koos fotopärastlõunal osalenud tüüpidega läksime näituse avamisele, ambro-ja ferrotüübid jäid koolimajja tahenema. 


Friday, April 17, 2015

Sotsmodernistlikke välgatusi

Olen viimasel ajal seoses lõputööga päris kõvasti Nõukogude perioodi materjali läbi kamminud ja selle käigus igasugu huvitavat kraami leidnud, sealhulgas ka fotomaterjali. Siin mõned näited paneelikaesteetikast Roman Bezjaki pildiraamatust "Socialist modernism". Sekka Arhitektuurimuuseumi arhiivist pärit kodumaist idülli Mustamäelt:

Sarajevosse maandus kord ufolaev. Kasvas rohtu ja hakkas omaks
Mustamäe mustrid. EAM Fk 17213
Lapsed, joonistage oma lemmikmaja ja onud arhitektuuribüroost ehitavad selle valmis
.
Kompositsioon ema, lapse ja uunikumiga. EAM Fk 17202
Kui Gaudil kästaks modernismi teha. Chemnitz, Saksamaa
Kompositsioon mehe ja uunikumiga. EAM Fk 17204
Maailm maailmas. Zagreb
Kõige kuulsam. Tbilisi
Cool paneelikas, lisaboonustena kasiino ja restoran. Ukraina
 

Saturday, March 7, 2015

Muuseumi tekstiilikogus

Oh neid õndsaid hetki, mil õpingud võimaldavad end sisse pressida "tavalisele ristinimesele" enamasti suletuks jäävatest ustest. Eriti, kui antud uste taga on kappide viisi viimase 130 aasta vältel valminud riideid, jalatseid, kotte ja kübaraid. Ja kui saab neid läbi valgete kinnaste ka tahtmist viisi lapata, ei ihkagi ühe naisterahva hing antud hetkel midagi muud. Pärast eelmise sajandi alguse kandis õmmeldud rõivavalikuga tutvumist tundsime end tõeliste kaltsakatena. Seda mitte meie isikliku halva maitsemeele, vaid tänapäeva hilbunduse arengusuundade paratamatuse tõttu. Elukvaliteedi osas toonaseid suguõdesid ilmselt kadestada ei tasu, aga riided olid ilusad!


Thursday, February 12, 2015

Tallinn-Tartu-Tallinn

Teinekord satub tallinlane Tartusse käima. Ta imetleb romantilis-rääbakaid agulihoove ja neid toredaid kahekorruselisi puukuure, otsib uuemat tänavakunsti ning ostab kohvikust kõige isuäratavama koogikese. Tallinlane veedab mitu tundi vanade raamatute poodides ja leiab ühest neist karbitäie 80. aastate lõpu paiku tehtud amatöörfotosid. Ta ostab neid terve hunniku ja kahetseb hiljem tagasi Tallinnas olles, et rohkem ei ostnud.


Friday, January 2, 2015

Hääd ut aastat!


Uusaastatervitus aastakümnete tagant!


Sunday, December 28, 2014

Ilu päästab maailma

1917. aastal pildistatud tütarlaps on tõenäoliselt juba igavikku kadunud, tema ilu aga jääb.
 


Sunday, March 23, 2014

Raamatutest

Kõigis kodustes raamaturiiulites on kindlasti lektüüri, mis jõudnud sinna huvitavaid teid pidi. Minu omas on koha leidnud näiteks 1936. aastal raamatukogu laadsest asutusest laenutatud ja nõudlikele kasutamistingimustele vaatamata sinna mitte sugugi tagasi viidud romaan "Ingeborg". Arvutasin välja, et soovides raamatut täna tagastada tuleks maksta hüvitustasu 374,4 krooni, seda siis vahepealseid rahareforme arvestamata. Ehk seitsmekümne kaheksa aastane raamatupatt haihtuks vähem kui kahekümneviieka eest. 
Hiljuti leidsid minuni tee ühe võõra raamatud, kellegi, keda enam ei ole. Mõnel neist ilutsevad sisekaanel ex librised. Viimaseid enda "varanduse" hulka arvata on kohe eriti uhke. Ühtlasi olen otsustanud, et ühel heal päeval saavad minu raamatud samuti endale ex librised. Tõenäoliselt saavad need olema kaunistatud majadega.




Thursday, November 21, 2013

Tubane aeg

Linnas on "vandaalid" - hämarik ilmub igal pärastlõunal, katab kinni kõik puud ja majad ja inimnäod. Tuul rebis juba nädalaid tagasi puudelt viimse kui lehe ning viskas maha. Vihm on kõige kiuslikum - sunnib tülikat vihmavarju kaasas kandma iga päev. Nende sellide eest tahaks tuppa varjuda - tuppa, kus saab sooja kohvi juua, kus on heledad seinad ning toimiv küttesüsteem. Kätte on jõudnud aeg, mil hubased toad vajavad pühitsemist.
Tuba, mis sai valmis
Tubades on nallakaid asju
Väga suur tuba
Ilus tuba
Tubades on veel asju
Nautlejad

Monday, October 28, 2013

Kuidas sada aastat tagasi hiiri püüti?

Näiteks sellise riistapuuga, mis kannab nime "Capito" ja mille leiutas Karl Bender 19.sajandi lõpul SaksamaalPäris kavalalt välja mõeldud süsteem meelitab toidupala kasutades närilise alustuseks puurikesse,  mille rippluuk looma raskuse all koheselt kinni prantsatab. Närilise ainus võimalus kuhugi edasi liikuda on traattoru mööda üles ronida. Jõudnud aga ülemisele tasandile ootab loomakest salakaval jalgealune - plekkplaat, mis  alla vajub ning hiire veega täidetud anumasse kukutab. Samuti vinnab plaat niiviiis taas üles alumise puurikese rippluugi ja teekond märja haua suunas avaneb  uuele pahaaimamatule loomakesele. 

Jättes kõrvale koledavõitu otstarbe on tegemist üpris huvitava asjandusega. Karl Bender nokitses lõkse algul ise teha, 1896.aastal hakkas neid tootma aga Dotzheimis asunud suurmanufaktuur. Peagi sai leiutisest uus ja kuum tarbeese, mida tollases  ajakirjanduses koguni kui "sajandi suurimat õnnestumist" reklaamiti. Näiteks leidsin sellise reklaaminupukese aastast 1900.  Selles kuulutuses meisterdab "hiireuputisi" küll üks Briti manufaktuur, Karl Benderi Capitot toodeti Saksamaal aga aastani 1929.
  
Veel üks Capito saksakeelsest ebayst. Tükike Benderi patendimärgil olnud
inglipoissi.... 
...on ka minu Capitol säilinud.
Plekist veenõu on kaduma läinud
Aeg on nõudnud oma...
Mehhanism
 

Neil fotodel olev Capito pärineb tõenäoliselt ühest Harjumaa mõisast, kuhu see sajandivahetuse paiku tellida või välismaalt kaasa tuua võidi. Tundus paslik lisada siia ka vana foto, mis lebas hiirelõksuga samal pööningul. Kulunud foto vanaaegses riietuses naise ja riiulitäite pisividinatega ning vana hiirepüüdja eksisteerisid ehk kunagi koos omas ajas.