Saturday, June 29, 2013

Hõreda mõis

Mõisapreilist on viimasel ajal kujunenud igasuguste muude asjade preili, siiski üle pika aja sattusin taas mõisa peale käima. 
Hõreda mõis asub Raplamaal Juuru vallas, meieni säilinud peahoone valmis 19.sajandil von Stahlide käe all. Tegemist on kauni ja suursuguse klassitsistliku mõisamajaga, mida lisaks sammastele, kolmnurkfrontoonidele ning stukkornamentikale ehib omapärane kuppelkatusega saal hoone keskel. Sellise häärberi ehitamine läks paraku Gideon von Stahlile rohkem maksma kui tal selleks ressurssi oli, mistõttu pidi herra mõisa maha müüma ning ise tagasihoidlikumasse Pirgusse kolima. Hõreda aga liikus erinevate aadlike vahel käest kätte kuni riigistamiseni. 


Hõreda 2013
Tagafassaad
Restaurierung käepäraste materjalidega
Tall-tõllakuur
Gootipärase viinaköögi varemed
Hõreda 1910
Nüüdseks on Hõreda juba aastakümneid tühjana seisnud ja üpris lagunenud. Kuppelehitises asuvat saali kaunistasid kunagi maalitud kasettlagi ning Vana-Rooma teemalised friisid. Kuppelrajatis seisis aga pikalt katuseta, jättes maalingud ilmastiku meelevalda. Tulemuseks see, et maalingud on pea täielikult hävinud. Siit näeb 1960ndatest pärit fotosid kõnealustest maalingutest ja ka peahoone eksterjöörist.

Saturday, June 22, 2013

Viis päeva maal


Istusime kodust kaugel palvemaja trepil,
sõime poest ostetud saia ja piima,
tuliliiliad trepi ees veel ei õitsenud,
eemal ehitati maanteed,
lillepeenrad olid rohimata,
ja neid ei tule enam kunagi,
neid valgete pearättidega naisi,
kes koju minnes ikka 
rätikud peast võtsid 
ja neid pea kohal lehvitasid,
lauldes laulu suurest hommikust,
kus me kord kohtume kõik.
Lihtsalt üks suvi.
Palju maasikaid tee ääres.

T. Õnnepalu


Rapla linna ehe
Märjamaad läbis kunagi kitsarööpaline raudtee, mille juurde kuulus see töölistele mõeldud hoone 
Pääsukesi oli palju
Vanadest taluhoonetest võib leida aardeid, nagu vana hobuvanker...
...ja sadul...
...või võluvad eestiaegsed klaasuksed
Pääsukesi oli tõesti palju
Paneelmaja kohtub metsiku loodusega
Tänavakunst Märjamaal

Olen viimased aastad linnakeskkonnale üpris truu olnud ega mäletagi, millal viimati pea terveks nädalaks maapiirkonda sõitsin. Viis päeva Märjamaa vallas ei möödunud sugugi vaid heinakõrs suus pilvi vaadeldes, vaid hoopis praktika raames vanu reheelamuid mõõdistades. Peale väsitava vaimutöö ning 17 tunnise joonestamismaratoni mahtus neisse päevadesse ka põnevaid jalutuskäike, maalilisi maastikke ja suviseid külavaheteid, saunaskäik, suve esimene maasikas, toredaid inimesi ja lõbusaid hetki, kannustavaid eduelamusi ning lisaks palju päikest, rohelust ja lõõgastavat vaikust. Pealinna tagasi jõudes oli pisut raskegi taas kohaneda inimmassi ja linnasaginaga. 

Sunday, June 9, 2013

Tartus on suvi


Supilinn
Kes põgenevad aja eest, need teavad...
Tartus on kassid punased
Kasvõi

Tuesday, June 4, 2013

Jurmala puitarhitektuuri

Lühidalt - sattusin Lätimaale käima, sealhulgas ka Jurmalasse. Veepark jäi minust küll puutumata, tunnikese, mis Jurmalas võimaldati pühendasin hoopis sealsetele pilkupüüdvatele hoonetele. Kahekümnenda sajandi algul ehitatud historitsistlikke imeloomi jagus igale tänavale rohkesti. Jõudsin tunni aja jooksul läbida vaid kaks tänavajuppi, siin on väike fotokogu:
Imeloom ilusa klassitsistliku uksega
Omapäraseid eksterjöörilahendusi
Puitpitsiline
Veel omapäraseid eksterjöörilahendusi
Turvatrellid akende ees ei pea ilmtingimata inetud olema
Ka sellist vaatepilti avanes
Killuke Peterburgi värava näol
Väravamajakesel on tore muumilik katus