Tõstamaa.

Pärnumaale, Tõstamaa mõisasse sõitmiseks oli mul kaks eesmärki - esiteks vaadata populaarset suveetendust "Pruutide kool" ja teiseks veidi ka mõisaga tutvuda. Teine eesmärk läks suuresti vett vedama, kuna teatrihuvilistest pungil hämaras härrastemajas oli interjööridele pihta saada üpris keeruline. Mõisas peituvatest aaretest sain aimu hoopis siit, Eesti Mõisakoolide Ühenduse lehelt, kus on palju fotosid laemaalingutest, sise-ja välisvaadetest, põnevatest detailidest ja muust.
Tükk ise ei olnud minu jaoks nii kaasahaarav, nagu lootsin olevat. Kindlasti tegi  keskendumise tublisti raskemaks istumismaraton, mida samal ajal läbima pidin - kaks tundi autosõitu, kolm tundi paganama kõval toolil ja veel kaks tundi autosõitu, tehes seda kõike kleidikeses, mis on sama palju ilus kui ebamugav - see ei ole nõrkadele :) Lõppkokkuvõttes tegu siiski igati hea suvetükiga ning seosed ajaloo ja reaalsete tegelastega väga huvitavad, ajendades hiljem netist lisa otsima.
Tõstamaa mõisahoone sai oma praeguse välimuse 19.sajandil Stael von Holsteinide käe all. Viimastelt võõrandati mõis 1919.aastal ja mõned aastad hiljem kolis sinna kool. Aastatel 1926-45 tegutses mõisas "pruutide kool", ametlikult siis kodumajanduskool. Kõnealuses õppeasutuses õpetati tütarlastele lauakombeid, käsitööd, lastega tegelemist, triikimist, säästlikku majandamist ja kõike muud, mida tollal ühel perenaisel vaja võis minna.

Etenduses "Pruutide kool" toimub tegevus kõnealuses kodumajanduskoolis, õpetajad, mõisnikud ja muud tegelaskujud on samuti reaalselt eksisteerinud, siiski on tegemist väljamõeldisega -  see näidend ei ole ajalugu. See on mälestuste mälestuste mälestused minu vabas tõlgenduses. - nii kirjutab lavastaja kavalehel.

Mahta, Aurelie ja Ada.

Tall-tõllakuur.

Tõstamaa mõisas asub kool tänaselgi päeval. Umbes kümme aastat tagasi restaureeriti hoone põhjalikult, sealhulgas taastati mitmed laemaalingud.

Jalutuskäigud.

Ka Pelgulinnas polnud pelgupaika,

nii nagu rahu polnud Rahumäel.

Mis teha siis, kui ükski nõu ei aita?

                                                            Doris Kareva

Elus tuleb ette olukordi, mil on tarvis oodata. Mõnikord on ootamised lihtsalt tohutult tüütud, teinekord kujutab ootus aga närvesöövat "marineerumist". Viimase juhtumi muudab eriti raskekujuliseks see, kui samale ajale on langenud suurem hulk vabu päevi. Mis siis teha? Millegi asisega tegelemist pole mõtet isegi proovida - keskendumisvõime oleks justkui kehast lahkunud. Palavikuliselt toast tuppa tammumise asemel tuleb minna hoopis jalutama - ikka sinna Pelgulinna ja Rahumäele. Rahu ega pealgupaika sealt tõesti ei leia, küll aga rohkelt muid asju, mis mulle meeldivad: põnevaid vanu maju, öökullidega aiaposte, pilkpüüdvaid aknaid, toredaid vintskappe, värvilisi uksi, hurmavat puitpitsi ja palju muud....

Triigi/Kõue/Jaanipäev

Kauaoodatud jaanipäev selleks korraks jälle selja taga. Viimasel ajal on mulle omaseks saanud veeta jaanik mõnes Eestimaa mõisas. Seekord valisin välja Harjumaal asuva Kõue mõisa, mida kunagi tunti Triigi nime all. Aastakümneid lagunedes seisnud peahoone ja kõrvalhooned on uute omanike kätes läbinud põhjaliku uuenduskuuri. Omapärane klassitsislik härrastemaja pakub nüüd luksuslikku majutust, kohta teatri ja kontserdi nautimiseks ning loodab tulevikus kerkida Kõue valla kultuurikeskuseks.

Andmeid Kõue mõisa olemasolu kohta leiab juba 14.sajandist. Aastasadade vältel on mõis kuulunud mitmetele aadlisuguvõsadele ning seda on hoolega ümber ehitatud. Peahoone praegune väljanägemine pärinevat ajast, mil mõis kuulus von Brevernitele. Kõue ühed viimased omanikud olid von Kotzebued, nende hulgas tuntud meresõitja Otto von Kotzebue. Maadeavastus temaatikat on taasavatud mõisas nüüdki ohtralt. Igas ruumis on luksusele ja toretsevatele detailidele kõvasti rõhku pandud - leidub antiiki ja uusantiiki. 

Mõisahärra lubas kõiki huvilisi oma valdustesse vabalt käima - kus aga uks lukust lahti oli, sinna ka uudishimulikke jagus. Lihtrahvas vallutas mõisa täielikult :) Lisaks enda fotodele leidsin ühest (toidu)blogist palju ilusaid ning ülevaatlikke fotosid mõisa interjööridest, need asuvad siin . Kui härrastemajaga ühele poole sai, nautisime vihma trotsivat jaanilõket ja mõnusat Ultima Thulet.

Ultima Thule.

Jaanilõke ja vihmalombid.