Detsember



Pärast kursuseprojekti (õigemini alles pool sellest) valmis kirjutamist/joonestamist ning kaitsmist  astusin taas ühiskonna liikmeks. Kui pärast pikki virtuaalmaailmas ja raamatukogudes veedetud nädalaid silmad jälle ilmavalgusega harjusid selgus, et novembrist oli saanud detsember, mis koguni hakkas juba lõpule jõudma. Kaks korda olid linnatänavad lumega kattunud ning kaks korda jälle paljaks sulanud. Ja inimesi tungles kõikjal nii nii palju, et pärast iga hädapärast poekülastust meenus vägisi üks Sartre tsitaat põrgust ja teistest inimestest. Detsember möödus kui silmapilk.

Jõulugrafiti

Mets näeb...

Kuidas ma end kunstilukku küpsetasin

Minu köögist sai paariks päevaks kunstniku/kondiitri ateljee, kus hiiglasliku jahupilve sees vedeles kõikjal šabloone, joonlaudu, piparkoogitainast, kääre, nuge, pabereid. Olla piparkoogikunstnik on kõige toredam kunstnikuks olemise vorm - esiteks on näituse kontseptsioon vabastanud loomeinimese igasugusest hirmust halastamatu kunstikriitika ees, teatav kööbaklus lisab taiestele sageli võlugi. Teiseks on untsu läinud artefaktidest vabanemine kunstniku jaoks lihtne ja maitsev :)

Selleaastane inspireeriv teema  "Kunstiajalugu"  täitis Disainigalerii kunstiklassika interpretatsiooniga. Mina jäin truuks arhitektuurile ja nii sündisidki kuus Eestimaa ust.

Work in progress

Ebaõnnestunud taiestest vabanemine on lihtne ja maitsev

Siin need ongi, naabriteks sarkofaagid ning sammaste terminoloogia.

Inspiratsioon.

Teised:

Oskuslikult teostatud Vasarely.

Ohhoo..Kunstihoone

Le Corbusierist pildistamata mööduda oleks kohatu.

Kes omas lapsepõlves raamatut "Suur Tõll", see teab :)

Ruumiline van Gogh

Te ju teate neid kunstnikke - nad ei suuda otsustada, kas sooritada enesetapp või korraldada pidu."

"Hercule Poirot"