Tuhnisin välja järjekordse pööningu aarde - vanakooli vahvlimasina. See on minu arvates üks neist vähestest väärt asjadest, mis nõukaaeg meile kinkinud on. Kui vahvlid, siis ainult vanakooli vahvlid. Vanaema armastas ikka neid küpsetada ja retsept selle tarbeks seisis tal vana koltunud kokaraamatu vahel koos virna muude vihikulehtedele kirjutatud retseptidega. Vahvlite osas oli meil vanaemaga tööjaotus selline, et tema tegi taigna, küpsetas ja mina sõin. Hiljem võtsin üle küll küpsetamise, kuid taignateoni ei jõudnudki. Täna hommikul siis esimest korda seda käsile võttes avastasin, et antud segu tegemine on ülimalt lihtne. Käiku läks see sama vanaema retsept koltunud kokaraamatu vahelt, kus on kirjas 150 g suhkrut, 100 g margariini, 3 muna, 100 g jahu, 100 g kartulitärklist, natuke soola ja sortsuke viina :) Viimase asendasin selle puudumisel küll veega. Vanake vahvlimasin hakkas kenasti tööle ja elamine sai peagi nostalgilist hõngu täis. Ja seekord oli tööjaotus niipidi, et mina tegin taigna, küpsetasin ja teised sõid :)
No comments:
Post a Comment