Pajusi

Jõgevamaal asuv Pajusi mõisa härrastemaja näeb pisut kentsakas välja - 1930ndatel hävinud paremast hoonetiivast on säilinud vaid sokkel. Niimoodi poolikuna ta seal seisabki. Kummalisel kombel presenteerib Ants Heina mõisaraamat samuti just seesugust vana fotot Pajusi mõisast, kus jäädvustatud vaid tänaseni säilinud tiib. Kujutluspilti sellest, milline mõisahoone tervikuna välja nägi, pole küll teab mis raske silme ette manada.

Sellel põllul kasvatatakse kõrvitsaid...

...ja sellel lehmi :)

  

Tänapäevani säilinud Pajusi mõisa hilisklassitsistlik peahoone on ehitatud 19.sajandil, mil mõisa omanikeks said von Wahlid. Kaasajal asub ehitises Pajusi rahvamaja, mille esindaja meid lahkelt vastu võttis ja sisse kutsus. Interjööri kallal on rakendatud klassikalisi nõuka-aja ümberkujundusmeetodeid, ehk siis mõisast pole teispool välisust enam kriipsugi järel. Siiski, siiski - säilinud on üks klassitsistlik ahi (ähmaselt meenub rahvamaja perenaise jutt ka teisest säilinud ahjust selles mõisahoones, aga võin ka eksida), mis küll kenasti haiglaroheliseks võõbatud, aga ikkagi.
Peahoone jääb antud mõisakompleksi puhul pilkupüüdva sammastega aidahoone varju. Värvilahenduse osas kahtlustan taas hilisemate ajastute meistrite kätetööd, kuigi selline punavalge kooslus pole sugugi inetu. Pajusi aidas asub äärmiselt põnev "kadunud asjade maailm" - esiteks on see otsast otsani täis igasugust möödunud aegade kraami. Teiseks võib sinna sattudes pikaks ajaks lootusetult ära kaduda, igasuguse reaalsustaju kaotada ning sel moel ise "kadunud asjade maailma" osaks saada.
Mõisast umbes pooleteise kilomeetri kaugusel kõrge künka otsas asub von Wahlide perekonnakalmistu, kuhu veel võrdlemisi hiljuti sai maetud aadlisuguvõsa järeltulija.

Restaureeritud von Wahlide gooti stiilis kabel perekonnakalmistul