Kuidas käituda kabelis?

Sellest oli 19.sajandil Sagadi mõisahärraks olnud P. E. von Fockil väga konkreetne ettekujutus. Nimelt lasi ta ehitada Sagadi rahvale oma kabeli, aga et need maamatsid pühakoda kohe ära ei trööpaks, lõi ta kabeli seadustiku - dokustaadi, kus piinliku täpsusega kirjas, kudamoodi seal  peenes kabelis istuda, astuda ja köhida tohtis :) Tänapäeval on need seaduse punktid sihuke humoorikas lugemine, kokku oli neid 46 ning paari aasta pärast kribas herra veel paar tükki juurdegi. Mõned toredad näited :

1.  Kirikoaeda ei minda mujalt kui suurest wärawast sisse, ja pitki jalgteed ehk purret, mis palki mööda üle joe käib. Üle müüri ehk aja astuda on kowasti keelatud.
2.  Kirikoaja peal ja seal ümberkaudo ärgo saago midagi ärahukkatud ega roojastatud. Liati jäägo puud ja põõsad puutumata, hoonete müürid seisko puhtad ja ilma koera-käega peale kirjutamata ega kriibutamata.
3. Igale surnule, olgo ta noor ehk wana, tuleb rist panna, ja selle külles peab pealekiri olema, mis 1) surnu nime ja 2) tema sündimise ja suremise pääwa nimetab, ja selle al üks sündis Piibli salm. Ristid peavad musta ehk walge õliwärviga wärwitud olema ja seda mööda kui kirjad on tehtud. Nendasamoti peawad nemad üht suurust ja üht wiisi tehtud olema selle munstri järel, mis koolmeistri käes. Rista, mis teistviisi tehtud ei sallita mitte. Koolmeister wõtab neid wärwida ja kirja peale teha, kesgi seda mite mujalt ei muretsenud.
4. Selle seaduse järel saawad Saggadi walla rahwas üksi Esko kabeli kirikoaeda maetud (...) Sestsinasest seadusest ei anta mitte midagi tagasi, olgo siis, et mina, Saggadi moisa päris herra, omalt poolt ühe ehk teise wõõra walla inimese pärast iseäranis seks luba annan. Enne seda ei tohi keski wõõra walla surnud surno majasse panna, wähemine weel hauda walmis kaewata.
5. Kes jumalateenistuse ajal kabelis, surnomajas ehk kirikoaja peal on, olgo puhtais riidis, ja täieste selge peaga inimene, ja tema ei pea milgi kombel teisi tülitama ega ka awalikuks häbiks ja pahanduseks olema. Selle pärast ärgo olgo niisugusel ajal mite köhemist ega rögisemist ega juttoajamist kuulda, ja kõik lükkamine ja pealetäitmine on kõwasti keelatud. 

Eriti meeldib mulle viimane punkt, kus herra igasuguste rögisejate ja lükkajate tegevuse kõvasti ära keelab :) Igatahes selline tore seadustik siis ära toodud raamatus "Sagadi mõis".