Sünge Purdi.

Vaatamata tungivale soovile pole olnud mahti antud ajaveebi viimasel ajal täiendada. Kuidagi kiire on olnud :) Aga see ei ole   halb kiire, mille üle inimesed tihti kurdavad, vaid hea kiire. "Hea kiire" on selline nähtus, kui pidevalt satub midagi huvitavat, head ja täiesti mittekohustuslikku päevakorda ning koduukse saab lahti keerata alles õhtusel ajal. "Hea kiire" on igatahes etem kui palju tühjalt veedetud aega :)
Aga täna on jälle selline mitte midagi tegemise pärastlõuna ja süvenev sombune sügis tuletab meelde suvepäeva, mil ma Purdi mõisat nägin.
Leidsin ühe põneva folklooriteemalise internetilehekülje nimega Radar, mida näeb siit. Sealt omakorda avastasin Purdi mõisa ja mõisnike kohta hulganisti legende ja rahvajutte, kogutud kohalikelt inimestelt aastal 1930:

• Purdi mõisa kloostriks olemise ajal on 3–4 tütarlast keldri müüritud. Seda tehtud ei tea mis otstarbel, karistuse, mingi usukombe või muul põhjusel. Tütarlapsed olnud vist nunnad (Liisa Laufer, 55 a.).

• Purdi üks mõisnik võtnud karja juure minnes kella kätte, läinud rukkisse ja kõlistanud. Tüdruk arvanud, et mullikas ja läinud ära ajama – sääl siis mõisnik tõmmanud ta kinni ( Anna Karten, 86 a.). 

• Purdi Buck, Albu Tuglas [Douglas] ja Rae Vassiljevitch olnud kolm hullu mõisnikku Eestimaal. Vanas põlves olnud Buck päris segane. Ta olnud nõdrameelne – rahvas arvanud, et ta on jonni pärast kange. Elanud ühes toas – säält ta pole üldse väljas käinud – kõige mustusega segamini. Kui teised teda on välja kutsunud, siis pole ta tulnud. Olnud justkui loom – ise on öelnud: “Kus härg sööb, sinna härg situb.” Muud pole ta süüa saanud, kui imenud mingisuguse putkega naisi läbi lukuaugu (Leena Kagovere, 56 a.).

• Purdis on praegu Saksamaal oleva noore paruni vanaisa ajal nülitud inimesi. Nahka võetud ribade kaupa; nn jutad (jutid, ribad) alatud sõrmest, nii et sõrmeküüs riba otsa jäänud, siis võet mööda käsivart ja selga kuni varvani, viimase küüs jäetud juta teise otsa. Sarnane kast olnud Purdi mõisa keldris. See keller olevat kinni müüritud. Poeg kunagi võtnud lahti kasti: “Uih, Herr Jesus!” karjatanud ja lasknud keldri kinni müürida. Sama vana härra, kes nülinud, lasknud korra omale uue püssi tuua, sel korral tehtud mõisa aida katust. Härra tahtnud oma püssi proovi, lasknud aida katusel töötava mehe maha. Siis näinud, et püss on hää küll (Otto Kask, 53 a.).

• Purdi nülitud nahkade kast olevat maetud aeda, üks mõisapreili olla veel sõnu pääle lugenud siblides ise kätega haua katteliivas. Jutustaja kuulnud teistelt (pr. Rungi, u. 40a.).

Olime veetnud mõnusa tunnikese Põhjaka mõisas head-paremat manustades. Õhk sel juulikuu päeval oli kuum kuid täis tormieelset ängi. Pagesime mustjassiniseks värvunud pilvekäntsakate eest parajasti pealinna poole, kui Purdi mõisasse juhatav silt mind tee ääres ahvatles. Esimestest raevukatest vihmapiiskadest hoolimata ei jätnud ma jonni ja peagi vurasime mööda kunagist mõisaalleed mõisa poole.

Purdis asus kunagi kool, hetkel on see eravalduses. Miskid kõpitsemistööd näisid ka pooleli olevat. Ilm oli vahepeal muutunud uskumatult pimedaks ja süngeks, vihmapiisad hakkasid üha vihasemalt maapinda nüpeldama. Üsna kõhe, kuid samas parajalt põnev oli seal - suur mõisahoone ümbritsetud vihmast, välgusähvatustest, võssakasvanud varemeis kõrvalhoonetest ning raudaiast. Asjale lisas vürtsi keegi tädike jalgrattal, kes äkitselt olla kui kummitus autos oodanud Andrese akna taha ilmunud ja eravalduses viibimise pärast tõrelema hakanud. Seejärel väntas mutike tuldud teed tagasi rajusse. Hiljem Radari lehelt legende lugedes ning tolle päeva sünget tormiilma meenutades tekkis kohe mõte, et hullude inimesi nülgivate mõisnike vaimud kindlasti jälgisid mind igal sammul :)

Kolm kurge korstna otsas ei teinud ilmast numbrit.

Vana veranda.