Minsk II

Minsk on sedavõrd puhas linn, et tema tänavatelt võiks tõepoolest kasvõi süüa. Valgevenes niisama kodus logeleda üldiselt ei tohi. Seega on enamusel kodanikest ka kenasti tööots olemas ja Minski tänavad püsivad rohkepealiste koristusbrigaadide abiga puhtad. Isegi suure võidupüha pidustuste laga koristati jooksvalt ning järgmisel hommikul polnud end heroiliseks napsitanud pidulistest jälgegi.

Minskis on palju ehisseinu ja pannoosid, ikka neid Nõukogude omi. Mõni, kes sel teemal näiteks kooli lõputööd kirjutab, tunneb end selles linnas nagu seeneline keset tummist laant kõige rikkalikumal seeneaastal: ainult siruta käsi (koos fotokaga) välja ja nopi rammusaid sotsialistlike kangelastega mosaiike ja bareljeefe, pannoosid ja metallehistöid.  

Minsk on betoondžungel: terve linn on peaasjalikult üks suur Lasnamägi, mille keskmes konutavad vanalinna pähe paar veidrat maja. Teises ilmasõjas mahapommitatud Minskis on seega suur valik erinevaid paneelimesid, mis varieeruvad värvi ja vormi poolest. Minskis on loomulikult ka pompoosset stalinismi ja vähemalt kaks (oma silmaga nähtud) Lenini monumenti.

Paneelloss

Huum goes to Minsk

Vabaduse väljaku all asuva kaubamaja kuppellagi

Minski metroo

Suurte maipühade pidustused