Saturday, May 2, 2015

Maiõhtu



Juhuslik avastus,
et piim on riknenud,
kuid homne on määratud hukule
piimaga hommikukohvita,
viib lähima keldripoe trepist alla.
Kelluke ukse kohal
kumiseb ikka veel,
kui seisan keset väikest umbset maailma
ja silmitsen käsikirjas hinnasiltide taga
reastuvaid imetabasusi,
mida ei saa ühestki hüpersupermarketist.
Kõnnin mööda hämarduvat tänavat,
kotis piim ja pihus suur kummaline sefiir,
mida ei saa ühestki hüpersupermarketist,
ei raatsi veel koju minna,
sest vanade puitmajade mustendavates silmakoobastes
kangastub mingi heatahtlik omaksvõtt
ning õhku on nii kerge kanda,
nagu kiiruga varna ununenud salli
ei vajaks ma enam iial!

No comments:

Post a Comment