Laupa.

Vahepeal on tekkinud rohkesti mõisaelamusi, siia veebipäevikusse pole mahti olnud seda kõike üles märkida. Taoline viga vaja kiirelt parandada, enne kui kuuldu-nähtu ununeb.

Laupa mõisas käisin kontserdil, kus sai kuulata barokkmuusikat ning vaheajal Jüri Kuuskemaa selgitusi  Laupa mõisa kohta. Ruumides lubati lahkesti ringi hulkuda ka. Selline ülimalt õdus õhtupoolik oli :)

Teel Laupasse

Laupas ei sadanud enam :)

Praegune härrastemaja on üsna nooruke, valmis alles 1913.aastal ning sai aadlikele ulualust pakkuda lühikest aega, 9 aasta pärast hakkas majas tegutsema kool, mis asub seal tänaseni. Noor on hoone seetõttu, et 1905. aasta mõisate põletamise aktsioonis pisteti ka Laupa eelkäijale (mis oli üpris tagasihoidlik ehitis olnud) tuli otsa ning see hävis. Loomulikult oli tollasele mõisahärrale Otto von Taubele vaja uut elamist ja nõnda sündiski praegune mõisahoone - suursugune rikkaliku stukkdekooriga kaunistatud härrastemaja. Kuuskemaa pajatas, kuidas hoone sai väljast nii uhke, et sisemuse tarvis enam raha suurt ei jätkunud. Seepärast jäi sisearhitektuur sootuks tagasihoidlikuks. Ei mingeid külluslikke rosette ega reljeefe, nagu välisseinad petlikult aimata lubavad.

Võlvi kaunistab vana ornament.

Majast ei leia toretsevaid kahhelahjusid. Mitte seetõttu, et mõisahärra eksterjööri puhul liialt laristas ning nüüd küttekehadest loobuma pidi, vaid ehitamise ajal oli olemas juba keskküte ja ahjusid ei läinud enam vajagi. Vot selline moodne värk. Küll aga leidub härrastemajas paar kaminat, vestibüüli oma valmis koos majaga.
Hoone on seest väga armas- lihtne, aga rafineeritud. Õhkkond hoopis erinev kandilistest kivikoolidest. Olen täielikult nõus Kuuskemaa arvamusega, et sellises koolis õppimine mõjutab lapse ilumeelt ning suhtumist kultuuri, samuti ei kiputa kuidagi sellise kooli seinu täis sodima. 

"Muusika allee"

Tore kompositsioon laste tehtud pildiraamidest, pitslinikust ning vanast kummutist.

Ka märk wc uksel on hoolikalt valitud :)

Kunagine valitsejatemaja

Tagasitee läbi udu ja loojangu.