Nii rikas on Albu mõis Järvamaal. Kui 1998. aastal restaureerima asuti, koorus vestibüülis krohvikihi alt välja lõuendil laemaal. Linnukujutistega tagasihoidlik ja hall, pärinevat 18.sajandist. Selle all peitis end aga veelgi vanem- monumentaalmaaling, mis kaunistas ka kõiki seinu. Kaunis ja värviline maaling pakkus tõelist silmailu. Ju hiljem mõisat omanud Gustav Otto von Douglas tahtis oma elamist pisut värskendada ning kattis kirkavärvilised ornamendid teistlaadi laemaalinguda, ei saa pahaks panna :) Tänapäeval on võimalik maalingutega vestibüüli taas imetleda, lindudega laemaal koliti aga ümber ühte teise ruumi:
Viimaselt pildilt saab aimu lindudega laemaali väljanägemisest. Mõisas on säilinud mitmed valged kahhelahjud ning sini-valge mustriga lummav barokne ahi. Kahhelkive lähemalt silmitsedes tundus, nagu oleks need mõni laps vildikaga kaunistanud :)
Härrastemajal oli omal ajal ka mantelkorsten, mis tänapäeval saanud uue hingamise trepi näol. Keerdtrepp on nimelt ehitatud mantelkorstna sisse.
Vestibüüli sammusime sisse läbi 19.sajandil ehitatud veranda. Fotole ei ole jäädvustunud siiski hetk enne karurünnakut, vaid mõisamajas viibis meie külastuse hetkel miski jahitrofeede näitus. Pildil paistev mesikäpp kuulus samuti topiste nukrasse ent ohutusse seltskonda.
 |
| Trepp mantelkorstnas. |
Maalingujutuga jätkates leidub hoones veel üks lõuendile manatud laemaaling. Ruumi, mille lage see ehib olevat mõisahärra kasutanud kodukirikuna. Maalingul olevad sõnad tõlkis meid vastu võtnud inimene lahkesti ära, aga minu vana pea suutis täpse sõnastuse loomulikult ära unustada. Siiski - kirjas on seal miskit sellist: õndsad on need, kes usuvad jumalat, sest nemad saavad taevasse.
 |
| Ait, milles asub söögikoht. |
No comments:
Post a Comment