Palmse ja Sagadi naaber, Vihula mõisakompleks näib omapärane ja luksuslik. Paisjärve ääres kõrguv härrastemaja on ümbritsetud arvukatest kõrvalhoonetest - ühed kõrgemal künkal, teised madalamal, pea veepiiril, mõned hooned tihedalt kõrvuti, teised eraldatult kaugemal. Härrastemaju on sellel mõisal lausa kaks - lisaks suurele peahoonele ja väiksem tagamõis.
Minevikus on mõis korduvalt maha põlenud, Punaarmee poolt segi pekstud, selles on asunud vanadekodu ning see on kuulnud kolhoosile ja sovhoosile..nagu ilmselt paljud teisedki Eesti mõisad. Tänapäeval on mõisaansambel kenasti taastatud (kui mälu mind ei peta, siis mõned hooned ka veel pooleli) ning selles asub peen spa-hotell. Jalutuskäigul kimas jalgratastel saksa härraseid meist mööda igal sammul.
Mõisa viimased omanikud olid von Shubertid ja algselt oli peahoone ning ka kõrvalhooned puidust. Vaid tagamõis oli kivist. Sellest saab pikemalt lugeda siit .
Mõisakompleksi kõrval asuvasse külapoodi jäätist ostma sai minna kahel viisil: mööda teed või ületades valgeid sillakesi. Sildadega pole seal koonerdatud, eks ka vett ole omajagu.
Mõisas ringi jalutades leidsime aialapikese, millel maasikapeenrad ahvatlevalt punetasid ning kasvuhoone, mille klaasseina tagant kurgitaimed vastu vaatasid. Veel leidsime aiast paar turisti, kes end lesimistoolidel juurvilja-ja lillepeenarde vahele mõnusasti sisse olid seadnud :)
Ühes kõrvalhoones sai klaasi tagant imetleda vana hobutõlda, mille ajaloost ma küll miskit ei tea, ega suutnud ka internetiavarustest leida. Küll aga pärineb maja ees seisev Berliet tõenäoliselt 1920ndatest ning sellega saab ka lihtsurelik teatud summa maksmisel paar tiiru teha :)
Vanu fotosid Vihula mõisast saab vaadata siit .
1905 |
2011 |
Minevikus on mõis korduvalt maha põlenud, Punaarmee poolt segi pekstud, selles on asunud vanadekodu ning see on kuulnud kolhoosile ja sovhoosile..nagu ilmselt paljud teisedki Eesti mõisad. Tänapäeval on mõisaansambel kenasti taastatud (kui mälu mind ei peta, siis mõned hooned ka veel pooleli) ning selles asub peen spa-hotell. Jalutuskäigul kimas jalgratastel saksa härraseid meist mööda igal sammul.
Mõisa viimased omanikud olid von Shubertid ja algselt oli peahoone ning ka kõrvalhooned puidust. Vaid tagamõis oli kivist. Sellest saab pikemalt lugeda siit .
Peahoone. |
Berliet. |
Kunagine puidust peahoone. |
Vanim säilinud hoone-tagamõis. |
Mõisakompleksi kõrval asuvasse külapoodi jäätist ostma sai minna kahel viisil: mööda teed või ületades valgeid sillakesi. Sildadega pole seal koonerdatud, eks ka vett ole omajagu.
Mõisas ringi jalutades leidsime aialapikese, millel maasikapeenrad ahvatlevalt punetasid ning kasvuhoone, mille klaasseina tagant kurgitaimed vastu vaatasid. Veel leidsime aiast paar turisti, kes end lesimistoolidel juurvilja-ja lillepeenarde vahele mõnusasti sisse olid seadnud :)
Ühes kõrvalhoones sai klaasi tagant imetleda vana hobutõlda, mille ajaloost ma küll miskit ei tea, ega suutnud ka internetiavarustest leida. Küll aga pärineb maja ees seisev Berliet tõenäoliselt 1920ndatest ning sellega saab ka lihtsurelik teatud summa maksmisel paar tiiru teha :)
Mõlemal pool sissesõiduteed asetsevad Shubertite vapiga sambad. Pildil ka vana veski. |
Vanu fotosid Vihula mõisast saab vaadata siit .
No comments:
Post a Comment