Viimaks käisin minagi paljukiidetud Põhjaka restoranis ega pidanud pettuma. Interjöör selline mõnusalt lihtne ja taotluslikult tahumatu; toit, mida mina mekkisin oli väga maitsev ja neiu, kes meiega tegeles osutus äärmiselt armsaks ja meeldivaks. Praad ei olnud küll suur, kuid Napoleoni kook sellele lisaks ja kõht sai täis, mis kole. Koht tuletas mulle meelde Kalamaja Boheemi, kuigi nad pole nii sarnased...kui, siis hästi natukene :)
Selle põldudest ümbritsetud ja põlispuude rüpes asuva tagasihoidliku mõisahoone puhul on omapärane see, et peauks asub fasaadi asemel hoopis otsaseinas. Peale Koordi mõisast eraldamist sai Põhjaka maitsta rüütlimõisa seisust, kuid muudeti hiljem Palu mõisa karjamõisaks. Toas, kus meie einestasime sai imetleda restaureerimise käigus seinalt leitud ornamente. Järgmises toas, mis kunagi oli olnud magamistuba ilutses vana ehissein. Olen olnud tunnistajaks pudelitest, klaasidest ja kaussidest valmistatud laevalgustitele, Põhjakas nägin ära ka värvilisest lainepapist lambikuplid :)
Olles retro-plaadimängija saatel kõhu kenasti täis söönud, sai tiiruke ümber maja tehtud. Oli see lubatud või ei, nii ta igatahes läks. Teiselt poolt maja leidsin toredad peenrad, kõrvalhoone varemed, sõbraliku kassi ja kunagi kurele pesakohta pakkunud lagunenud korstna.
No comments:
Post a Comment