Teenritest.

Kui palju teenijarahvast neis majades ringi liigub! Armulisel proual on oma teenijannad ja peaaegu igal preilil omad; on üks vennas, kelle ülesandeks pole muud kui ainult puid lõhkuda ja teine, kelle hoolde on antud ahjude kütmine, ning kolmas, kes peab öösiti vahti ja päeval magab. Kuid tööle on võetud ka keski naisterahvas, kelle ainsaks ülesandeks on lüüa kõik kastrulid, vaagnad ja taldrikud läikima.

...

Eestimaa prouad nõuavad nii palju hoolt ja harjutavad ennast nii abituna käitlema, et mul tuli pidada tõsist vaikset võitlust proua teenistusvalmis toatüdrukuga, enne kui see tunnustas minu harjumuste iseseisvust (A.Hein. Sagadi mõis).

Vasegravüür aastast 1805.

Gravüüril on kujutatud mõisa köögitüdruk ning kirjeldus:
Seelik ja särk on ta ainsad kehakatted. Lisaks on ta vöötanud end villase, umbes käelaba laiuse vööga , sest kunagi ei nähta seal ühtegi naist või neidu ilma vööta. Gravüürilt võib näha, kui kõvasti see tal ümber keha käib. Seda tehakse selleks, et kõhtu selgelt esile tuua, sest selle rahva seas peetakse suureks iluks ja ehteks, kui naisterahvad oma keskpaiga tugeva vöötamise abil selgelt välja toovad. Külatüdrukud saavad seda teha küll ainult pühapäeviti, mil nad end ka muidu üles löövad; et aga pildil kujutatu teenib mõisas, ei ole tema tööpõli seal nõnda raske ja nii võib ta iga päev endale sellist ehtimist lubada. Selline etteulatuv kõht on nende arvamist mööda peamisi mooduseid, kuidas endast muljet jätta (A.Hein-Sagadi mõis).

Vöötamine on siinmail endiselt au sees, väljaulatuv kõht aga mitte nii väga :)

Muuseas, Sagadi mõisa teenijatele maksti palka ainult kord aastas jaanipäeval ning sugugi mitte rahas. Selle asemel said nad rõivaid, sukke ja riiet. Toit oli teenijatele mõisa poolt. Ega tollal rahaga polnudki miskit pihta hakata, kui olid lihtne pärisori ja toit ning riie olemas. Pole ostukeskusi, pole probleemi :)