Viitina

Võrumaal asuv Viitina mõisa peahoone meeldib mulle väga oma lihtsuses ja puhtavormilises väärikuses. Valmis see 19.sajandi lõpul maha põlenud puithoone asemele. Aadlipere von Samson-Himmelstjerna elanud uue peahoone valmimiseni valitsejamajas. Nime ´Viitina´ said mõis ning selle ümber tekkinud asula aga von Vietinghofide järgi.  Viimased omasid varem Kos(s)eks nimetatud valduseid 16-18.sajandil.

19.sajandil kerkisid koos härrastemajaga ka uued kõrvalhooned - maakivist ja punasest tellisest nagu tollal Lõuna-Eestis kombeks. Mõisa majanduspool sai esinduslik - töötas siin juustukoda ning suur viinavabrik. Samuti leidus mõisas aurumasinaga varustatud rehi. Tänaseks on majandushooned suures osas hävinud ja ümber ehitatud.

Esimese vabariigi ajal kohandati härrastemaja kooliks, mille käigus muudeti plaanilahendust täielikult. Välisilmes kohendati härrastemaja kõrget katuseviilu, näiteks eemaldati sellelt vanal fotol näha olev ehisdetail.
Viitina ajalugu uurides avastasin, et mõisas tegutses Barbara von Vietinghof - 18. ja 19. sajandi Euroopas üpris tuntud isik, kes olevat olnud suisa keisri nõunik ning osalenud seeläbi Püha Liidu loomisel. Lisaks olnud Barbara värvikas suurilmadaam, kes elanud Euroopa eri paigus lõbusat elu, üllitanud raamatu, lävinud kunstnike ja muude kultuuritegelastega ning pöördunud oma elusügisel tagasi Viitinasse. Seal harinud ta kohalikke talulapsi ja pidanud külarahvale religioosseid jutlusi.

Esimene korrus on krohvitud ning teine punasest tellisest

C.a 1910, mil kõrge katuseviil on märksa silmapaistvam

Tall

Viinavabriku varemed

Viitina bussioote"putka" - meeldib!

Sügisvihmas

Samson-Himmelstjernade järeltulija mälestustes seisab, et Viitina oli kord imekaunis koht kahe järve ning metsadega, mille vahel lookles ajaloolone postitee (Kogu info pärineb Kultuurimälestiste riiklikust registrist leitud kunagistest inventeerimisankeetidest).