Tunginud kord Rootsi väed Lihula ala asustanud inimestele kallale. Toimunud vihane madin ning kõik Rootsi sõjamehed saanud surma. Ellu jäetud vaid üks rootslane, kes paati pandud ning üle vee oma kodumaa poole teele lükatud. Sõjamees jõudnud küll elusalt koduranda, olnud aga näljast ja vintsutustest poolsurnud. Tollane Rootsi kuningas vaadanud räsitud soldatit ning nentinud:"Sellesse kanti ma oma mehi enam ei saada, seal on ju puhta lihunikud!" Ja nii ollagi Lihula oma nime saanud.
Sellise toreda legendi rääkis meile üks napsine külaonu paar päeva tagasi, kui oma kursusekaaslastega järjekordselt Lihulas kooliasju ajamas olime.
 |
| Põrand... |
 |
| Imeloom |
 |
| Selline sulnis ahjuke on ühes koledasti lagunenud majas |
 |
| Aknaraamid.. |
 |
| Kunstniku perfomance, arvate? Hoopis üks kunstipäraselt sürr tuba hüljatud majas |
 |
| Hüljatud õunad hüljatud majade hüljatud aedadest |
 |
| Eestiaegset modernismi - Lihula jaamahoone |
 |
| Leidlikud lihula inimesed on leidnud rakendust võrekatele. |
No comments:
Post a Comment