Leidsin Fotisest mõned vanad fotod kunagisest Tallinna hipodroomi peahoonest, mis nüüdseks ammuilma hävinud - sammaste, ehisvaaside ja vanikutega kaunistatud paviljoni on praguse Paldiski maantee äärde keeruline ettegi kujutada. Aga just seesugune esinduslik peahoone ja samaväärne ülejäänud hoonestus asus hipodroomil 90 aastat tagasi. Hipodroom, mis enam kauaks tallinlastele hoburõõmu pakkuma ei jää avati 1923. aastal ja hoonestuse projekteeris Saksamaalt pärit arhitekt J. Seiffert.
Tollasest Päewalehest pärit Hipodroomi avamist kajastanud lõigu leidsin kaasaegsest Päevalehest :
Tallinna hippodromi awamiswõistlused
Halwa tuisuse ilma peale waatamata wõis eila kesk päewal elawat liikumist Baltiiski maanteel märgata. Sagedasti wurawad autod, woorimehed ja täiskiilutud omnibusid wedasid wahetpidamata rahwast linnast wälja, kuna neile lisaks jalakäijate tihe ahelik kõnniteed mööda liikus. Kõik ruttasid uuele awatawale hippodroomile, kus tallinlastel ligi kümneaastase waheaja järele awanes wõimalus hobusewõistlust näha.
Peagi täitusid nägusad rõdud pealtwaatajatest, kelle jälgimislusti tihe lumesadu ei suutnud heidutada. Tuntawa wiibimise järele jõuab muusikahelide wastuwõttel riigiwanem pärale ja peab lüheda awamiskõne. Toonitab, et hobune meie talumehe alati kõige armsamaks ja tarwilikumaks loomaks olnud, kelle eest suuremat hoolt on peetud. On loomulik wajadus puhastwerd tõugu Eestis kaswatada ja wõistluste korraldamisega hobuse tublidust tõsta.
Loodab, et awatawal ettewõttel edu ei puudu. Selle peale lõikab riigiwanem kääridega läbi finishis üle jooksutee tõmmatud lindi ja pealtwaatajad paljastawad riigihümni helide juures pead.
Algawad wõistlused, traawisõidud. Ühtlasi tekib elawus totalisaatori kassade ümber. Igaüks katsus oma õnne 500-lise mängupanekuga. (Päewaleht 26.11.1923)
Tollasest Päewalehest pärit Hipodroomi avamist kajastanud lõigu leidsin kaasaegsest Päevalehest :
Tallinna hippodromi awamiswõistlused
Halwa tuisuse ilma peale waatamata wõis eila kesk päewal elawat liikumist Baltiiski maanteel märgata. Sagedasti wurawad autod, woorimehed ja täiskiilutud omnibusid wedasid wahetpidamata rahwast linnast wälja, kuna neile lisaks jalakäijate tihe ahelik kõnniteed mööda liikus. Kõik ruttasid uuele awatawale hippodroomile, kus tallinlastel ligi kümneaastase waheaja järele awanes wõimalus hobusewõistlust näha.
Peagi täitusid nägusad rõdud pealtwaatajatest, kelle jälgimislusti tihe lumesadu ei suutnud heidutada. Tuntawa wiibimise järele jõuab muusikahelide wastuwõttel riigiwanem pärale ja peab lüheda awamiskõne. Toonitab, et hobune meie talumehe alati kõige armsamaks ja tarwilikumaks loomaks olnud, kelle eest suuremat hoolt on peetud. On loomulik wajadus puhastwerd tõugu Eestis kaswatada ja wõistluste korraldamisega hobuse tublidust tõsta.
Loodab, et awatawal ettewõttel edu ei puudu. Selle peale lõikab riigiwanem kääridega läbi finishis üle jooksutee tõmmatud lindi ja pealtwaatajad paljastawad riigihümni helide juures pead.
Algawad wõistlused, traawisõidud. Ühtlasi tekib elawus totalisaatori kassade ümber. Igaüks katsus oma õnne 500-lise mängupanekuga. (Päewaleht 26.11.1923)
No comments:
Post a Comment