Muuseumiöö...

...möödus seekord Kadriorus. Eesti kirjanduse suurkujud Tammsaare ja Vilde olid teineteise kaasaegsed, kes ühel ajal Kadriorus elades sageli kokku juhtusid ning pikalt vestlema jäid. Kirjanike korterites asuvad nüüd majamuuseumid. Viimased on hubased kolmekümnendate taktis hingavad väikesed muuseumid, mille ajalooliste seinte vahele oli vihma käest hirmus tore pageda. Võrreldes kesklinna suurte mäluasutustega polnud neis kahes ka hirmtihedalt muuseumiöölisi, mistõttu oli kõigil piisavalt ruumi ja rõõmus meel.

Muuseumiöö algas vihmaselt Tammsaare juures

Muuseumis on säilinud 30ndate originaalsisustus

Vilde juures säras juba õhtupäike

Vilde armastas reisida

Vilde juures võib näha rohkelt Lutheri vabriku 20ndate toodangut

Vilde elas ajaloolises Kadrioru lossi kõrvalhoones

Kuulsad mustad luiged tiigil

Hipodroomist

Leidsin Fotisest mõned vanad fotod kunagisest Tallinna hipodroomi peahoonest, mis nüüdseks ammuilma hävinud - sammaste, ehisvaaside ja vanikutega kaunistatud paviljoni on praguse Paldiski maantee äärde keeruline ettegi kujutada. Aga just seesugune esinduslik peahoone ja samaväärne ülejäänud hoonestus asus hipodroomil 90 aastat tagasi. Hipodroom, mis enam kauaks tallinlastele hoburõõmu pakkuma ei jää avati 1923. aastal ja hoonestuse projekteeris Saksamaalt pärit arhitekt J. Seiffert. 

Tollasest Päewalehest pärit Hipodroomi avamist kajastanud lõigu leidsin kaasaegsest Päevalehest :

Tallinna hippodromi awamiswõistlused

Halwa tuisuse ilma peale waatamata wõis eila kesk päewal elawat liikumist Baltiiski maanteel märgata. Sagedasti wurawad autod, woorimehed ja täiskiilutud omnibusid wedasid wahetpidamata rahwast linnast wälja, kuna neile lisaks jalakäijate tihe ahelik kõnniteed mööda liikus. Kõik ruttasid uuele awatawale hippodroomile, kus tallinlastel ligi kümneaastase waheaja järele awanes wõimalus hobusewõistlust näha.

Peagi täitusid nägusad rõdud pealtwaatajatest, kelle jälgimislusti tihe lumesadu ei suutnud heidutada. Tuntawa wiibimise järele jõuab muusikahelide wastuwõttel riigiwanem pärale ja peab lüheda awamiskõne. Toonitab, et hobune meie talumehe alati kõige armsamaks ja tarwilikumaks loomaks olnud, kelle eest suuremat hoolt on peetud. On loomulik wajadus puhastwerd tõugu Eestis kaswatada ja wõistluste korraldamisega hobuse tublidust tõsta.

Loodab, et awatawal ettewõttel edu ei puudu. Selle peale lõikab riigiwanem kääridega läbi finishis üle jooksutee tõmmatud lindi ja pealtwaatajad paljastawad riigihümni helide juures pead.

Algawad wõistlused, traawisõidud. Ühtlasi tekib elawus totalisaatori kassade ümber. Igaüks katsus oma õnne 500-lise mängupanekuga. (Päewaleht 26.11.1923)

Roheline

Tüdruk istub

puu all

joonistab puud

puu joonistab tüdrukut 

Indrek Hirv

Viibisin laupäeval maal- surusin valged varbad muru sisse; lugesin õhtupäikeses raamatut; valmistasime lõkkesütel süüa; raamatulehtede vahel viisin veidike lõkkehõngu õhtul linnagi. Kõik need lihtsad toimingud tundusid tõeliselt luksusliku võimalusena. Rohi oli niivõrd erkroheline, kiirgas lausa.  Ja iga ööga tuleb rohelist aina juurde! 

Kauaoodatud rohelise aja algust pühitsevat sissekannet tegemata jätta ei saa.