Olles kompsud numbritoa uksest sisse lükanud, jalutasime üle õue asuvasse muuseumisse ehk kunagisse mõisa peahoonesse. Uhke tumeroosa hoone, kus härrased olla kunagi kõvasti pidusid pidanud nägi välja selline:
 |
| Eestvaates, lumesajus ning hämaras. |
 |
| Tagakülg. Terrassilt viib allamäge pikk allee läbi pargi. |
 |
| Eksterjööri imetleda ei saanud just pikalt, kuna tuisuilm tahtis lendu viia. |
Majja sisenedes võttis meid vastu lahke perenaine, kes lubas julgelt majas ringi kõndida ja tubades vajadusel tulesid põlema panna. Seda ei olnud vaja kaks korda öelda ja startisime koheselt. Härrastemaja on kaasajal sisustatud näiteks mööbliga Rägavere jt mõisatest, 19.sajandi ja 20. sajandi alguse Toompea lossist. Säilinud on ka esemeid mõisnike (von Fockid) ajast. Saali seinal on kaks originaalmaali saksa kunstnik Johann Friedrich Seupelilt.
 |
| Saalis on originaal-laemaaling. |
Vannitoal tahaks kohe pikemalt peatuda, kuna esiteks oli sel kena stiilipuhas põrand ja käppadega vann. Kõnealune vann ning vanniahi pärinevad 20 saj. algusest ja olevat mõisa originaalesemed.
Teiseks ilutses vannitoas ka see klassikaline vanaaegne tikitud rätik, mis minulgi kodus olemas on :)
 |
| Mõisa jagu. |
 |
| Minu jagu. |
Kui käppadega mööbliesemetest juba juttu tuli, siis neid leidus majas veelgi:
Igasugu vidinatest ja nikerdustest ei saanud ka üle ega ümber:
 |
| Külalistetubades võib näha Oscar Hoffmanni 19.saj.pärinevaid maale. |
Mõned näited tubadest ning mööbliesemetest:
Teisele korrusele viiva trepi ees ühtegi keelavat elementi ei asetsenud, seega lubasime endile sinnagi uudistama minna. Teisel korrusel tundus olevat mõisahoone nö kolikamber ja pööning, kus ootamas vana kõpitsemata mööbel. Päris põnev. Selgus, et sinna olid külalised igati oodatud vaatama restaureerimata antiikmööblit.
