Sunday, November 15, 2015

Muutun fragmentaarseks

Aegajalt saab inimestel villand oma vanadest asjadest: tööst, elukohast, autost, jalgrattast, teistest inimestest, millest iganes. Neil ei pruugi midagi hädagi olla, lihtsalt hing õhkab uue ja teistsuguse järele. Nii sai minul pärast viit aastat oma blogist villand. Ütleme nii, et see päevik sai täis. Sai kaanest kaaneni täis kirjutatud viimase viie aasta sündmusi, elamusi ja juurde sai kleebitud palju pilte. Nüüd on aga aeg võtta uhiuus puutumata päevik ja kirjutada sellesse esimesed read. Ma teen seda siin:


Uus päevik ei saa tegelikult olema märkimisväärselt erinev esimesest. Jätkuvalt kavatsen kirjutada selles sündmustest ja elamustest ning kleebin pildid kah juurde. Endiselt saab selles juttu olema kõiksugustest (vanadest) asjadest, nagu eelmiseski. Lihtsalt, kui päevik saab täis, siis saab see täis ja tuleb võtta uus. Uus ja valge ja puhas. Ja loodan, et teie, kes te ikka ja jälle siia tulite, tulete ka minu uut päevikut lugema! Näeme! Side lõpp.

Sometimes people get tired of their old stuff. There might not be anything wrong with any of those things, you just yearn for something new and fresh. So I got tired of my blog. Lets just say, my web diary got full from cover to cover. Now it´s time to take a brand new, white and shiny one and make a first entry. So I did, click the link above. My new web diary is not actually going to be that different from this one. I am still going to write about all kinds of (old) tings and add some pics. Just when a diary gets full, it gets full and thas all there is to it. So I hope, that all of you, who visited this blog, will visit my new diary as well! See you! Over and out