Olen juba õige mitu nädalat pidanud suvetööotsa. Kontor asub vanalinnas ja puha ning erineb suuresti kõigist kontoritest, mida siiani näinud olen. Näiteks on täiesti tavaline, et töötaja laual lebab poolik luukerekäsi ja kuuleb fraase, nagu "tellisin sulle ilusa suure südame ja igaks juhuks ühe põrna ka". Tööasja ajades kohtan palju imetabast nõukogudeaegset leksikat ja sõnaseadet, seega hakkasin töörutiini peletamiseks imelikke sõnu koguma. Otsetuletised ladina või saksa keelest, mida ÕS ei tunnista ja sõnad, mis olid või on arstiteaduse valdkonnas ehk täiesti normaalsed, aga mis minusugusele meditsiinikaugele inimesele veidrad tunduvad. Siis sõnad, mis on olemuselt nii-nii nõukaaegsed või nii-nii eestiaegsed ja muidugi sõnad, millest ma kuulnud ei olnud. Mõned nopped ka:
kateteriseerima → kateetrit paigaldama, susch nõukaaegne sõna
kõrvaoliiv → stetoskoobi kuuldetorude otstesse käivad jublakad
suspensoorium → kandeside munandikoti põletiku tarbeks, ühtlasi mu lemmik tuletissõna
odanuga → väike tera, mis erinevate seadeldistega kaasneb
retroskoop → ehkki guugel ütleb, et tegemist on retrodiskode sarjaga, on selline arstiriist kah olemas
infuus → leotis või tõmmis
steriilima → see nii-nii eestiaegne sõna
hemoglükofott → seade veresuhkru ja hemoglobiinitaseme määramiseks, otse saksa keelest
otorinolarüngoloog → nina-, kurgu-, kõrvaarst. Täiesti tavaline normaalne meditsiinitermin. Aga ka täiesti hääldamatu, kirjutamatu, kokkulugematu
See töö teeb targaks. Aga nädalavahetustel ma sõidan rattaga ja telgin.
