Otepää kirik

Sakraalehitised on minu huviorbiidist enamasti välja jäänud, suvel Otepää kiriku pingil jalgu kõlgutades tekkis aga hea ja kerge tunne. 19. sajandil valminud pühakoda mõjub kutsuvalt ja helgelt, raskete kivivõlvide asemel ilutseb õhuline neogooti puitdekoor. Kui varem pidi inimeseloom pühakojas viibides alandlikkuse ja aukartuse raskuse all õlgu längutama, siis 19. sajandil kirikuehituse vallutanud uute põhimõtete kohaselt pidi kirikulisel usukantsis hoopis mugav ja hää olema ning tekkima tunne, et jumal teda sinna avasüli ootab. Otepää kirikus on tõepoolest mõnus ja interjöör on kohe selline ilus. Pealegi on pikihoone autoriks toreda nimega arhitekt Reinhold Guleke - kui ma peaksin kunagi koera/kassi/roti võtma, olen üsna veendunud, et elukas saab just selle nime.

Õunareis Viljandimaale

Viimastel kuudel on mõned asjad mu elus uue hingamise saanud, seepärast on ka blogiga asjatamisega nii, kuis on - pole olnud kas mahti või motivatsiooni. Lisaks on mu fotoaparaadiga lood kehvad ja ebateravate piltide klõpsimine pole kuigi kannustav, ajab pildistamise isu kohe päris ära. Sellegipoolest ei ole ajaveeb lõplikult kokku kuivanud, uduseid jäädvustusi on siiski tehtud ja viisakamad neist saavad ka siia üles laetud.

Alustan blogi ennistamist siis igaaastase koolireisi, ehk õunareisiga. Nimelt saab sellel reisul alati hüljatud hoovidest, metsaveerelt ja aedadest nii kolepalju õunu söödud, et antud vilja aastanorm võiks vabalt täis saada, kui vaid kodumaised värsked erisordilised õunad nii maistvad ei oleks. Kui eelmisel sügisel kolasime Võrumaal, siis sel korral Viljandimaal. Tutvusime võluvate väikelinnadega, vaatasime õigeusu kirikute varisenud kupleid, kolasime mahajäetud majades, koukisime Meleski klaasivabriku territooriumilt ajaloolisi klaasitükke, nuhutasime taluhäärberites ja mõisates kunagise Mulgimaa rikkust. Halliste kirikus meenus, kuidas Jüri Arraku poolt teostatud altarimaali valmimisel ohkasid täiskasvanud kergendatult, et arraklik sarviline Jeesus tulemata jäi. 

Stalinistlik loomakuju Kolga-Jaanis

Tükike Sürgavere kolhoosiklubi

Mustla is a happy place

Halliste kirik on saanud moodsa ja sealjuures õnnestunud sisustuse 1990 algul

Fancy: lühter Halliste kirikus

Elulise foto tegi Joel

Rahvakunst

Banksyst inspireeritud tänavakunst Mustlas

Kolga-Jaani õigesusu kirik

Lapsed ei käi siiani Meleskis paljajalu - klaasikillud maapinnas ja krohvikihis

Funkmaja Meleski töölisasumis

Meistrimärk