Saku mõisas viibisin esimest korda suvel - teatrietendusel. Postitasin pisut juttu ja mõned fotodki sellest õhtust, mil kaunis häärberis taas daamid õhuliste suvekleitide ning pastelsete sallide sahinal ringi jalutasid.
Eelmisel nädalal sattusin taaskord - nüüd juba talvisesse Saku mõisa. Mulle anti väga lahkelt maja kohta seletusi ning lasti isegi "kulisside taha" piiluda - restaureerimist ootavatesse tubadesse ja personali läbikäigu-ruumidesse. Nii sain teada, et konverentsikeskusena tegutsev mõis kuulub Saku vallale ning pole ehk nii glamuurne, nagu mõni peeneid spaateenuseid pakkuv häärber. Eksterjöörilt küll kauni ja suursuguse kõrgklassitsistliku hoone sisemus sai nõukaajal paraku "ümber kujundatud". Alates 1920ndatest on mõis katust pakkunud koolile, lasteaiale, vallavalitsusele ning asunud on selles kogunisti korterid. Selle aja jooksul lõhuti välja pea kõik kahhelahjud ja muudeti tubade algset planeeringut - näiteks korterite tarvis muudeti ruume väiksemaks. Niisiis paljud siseruumid ei ole mitte kooskõlas välise fassaadiga.
Aga nüüd ka teistest ruumidest - nendest, mis mind mõisasse tagasi kutsusid. Näiteks sammastega ja omapärase laega fuajee. Ja uhke sammastega saal, samuti jahisaal, kuhu saab astuda läbi tammepuust ukse. Need kõik asuvad esimesel korrusel - vanasti ,nagu mõisates ikka, võis leida ka Saku mõisast härra poole ning proua poole. Teisel korrusel asusid teenijate ruumid.
Saalis nautisin suvel teatrietendust, piiludes aeg-ajalt ka ruumi kassettlage, stukkrosette ja saalist sammaste abil eraldatud salonge. Nüüd oli sama saal ainult minu päralt :)
Eelpool nimetatud jahisaali tammepuust uksel on põletusaparaadiga loodud motiivid, sedalaadi põletustehnikas muster pärineb 19.sajandist. Oma ebaõnnestunud jäädvustust antud uksest ma siia lisama ei hakka, ühtlasi tunnen aina enam vajadust profikaamera ja profioskuste järele...aga see selleks :) Jahisaalist leiab ka ainsa säilinud uhke kahhelahju, mis jäi oma ajal lammutustegevusest puutumata. Foto tumerohelisest ahjust võib leida minu suvisest postitusest.
 |
| Vanad seinamaalingud. |
 |
| Armas foto Saku mõisast ning kübaraga lapsukesest. |
Aga nüüd ka teistest ruumidest - nendest, mis mind mõisasse tagasi kutsusid. Näiteks sammastega ja omapärase laega fuajee. Ja uhke sammastega saal, samuti jahisaal, kuhu saab astuda läbi tammepuust ukse. Need kõik asuvad esimesel korrusel - vanasti ,nagu mõisates ikka, võis leida ka Saku mõisast härra poole ning proua poole. Teisel korrusel asusid teenijate ruumid.
Saalis nautisin suvel teatrietendust, piiludes aeg-ajalt ka ruumi kassettlage, stukkrosette ja saalist sammaste abil eraldatud salonge. Nüüd oli sama saal ainult minu päralt :)
 |
| Osake kassettlaest. |
Eelpool nimetatud jahisaali tammepuust uksel on põletusaparaadiga loodud motiivid, sedalaadi põletustehnikas muster pärineb 19.sajandist. Oma ebaõnnestunud jäädvustust antud uksest ma siia lisama ei hakka, ühtlasi tunnen aina enam vajadust profikaamera ja profioskuste järele...aga see selleks :) Jahisaalist leiab ka ainsa säilinud uhke kahhelahju, mis jäi oma ajal lammutustegevusest puutumata. Foto tumerohelisest ahjust võib leida minu suvisest postitusest.
 |
| Vaade saalile 20.sajandi algul. |
No comments:
Post a Comment