Üritades ära vaadata võimalikult palju "unustatud eesti filme", mida ETV kaks kanalit on juba mõnda aega vaatamiseks pakkunud, sattusin paar päeva tagasi sellise filmi peale nagu "Jõulud Vigalas". Linateoses toimub tegevus 1905.aasta detsembris, mõisate rüüstamise ning põletamise aegu. Liig kõrgete rendihindade tõttu parun Uexkülliga pahuksisse läinud kohalikud talunikud teevad maatasa ka Vana-Vigala mõisa - mõnuga lüüakse kildudeks peened portselannõud, käristatakse lõhki väärtuslikud maalid, pekstakse pilbasteks kallis mööbel. Pekstakse kõik puruks või tassitakse laiali. Kodus ei mõista talumees mõisast toodud uhke peegliga ka midagi pihta hakata - viib selle lauta, kus pull end peeglist vahib ning selle siis sarvedega kildudeks lööb.
Lõpetuseks mõisale loomulikult ka tuli otsa.
 |
| Raamatust "Raplamaa mõisad ja mõisnikud" (A.Särg) |
Filmi peategelaseks võib pidada Bernhard Laipmanni - kohalikku talupoega, kes peale mässu karistussalga poolt maha lasti, valides vabatahtlikult ihunuhtluse asemel surma vaba mehena. Laipmann ise mõisat rüüstamas ei käinud, ka ei õhutanud ta teisi seda tegema. Küllap peitus tema süü milleski muus - selles, et ta oli nn. mõtlev talupoeg teiste maamatside kõrval, kellest seetõttu ka mõisnik end ohustatuna tundis.
Seda kõike jutustas mulle film - Mark Soosaare ainus film, mis valmis 1981. aastal. Kuna Vana-Vigala mõis taastati peale maha põletamist endisel kujul, on tegevus seal filmitud ning alles on häärber siiani, seal asub kool. Kaasajal asub Vana-Vigala mõis Raplamaal, filmis nähtud sündmuste aegu liigitus see aga Läänemaa mõisaks.
Bernhard Laipmann muuseas oli Ants Laikmaa vanem vend, viimane kandis algupäraselt nime Hans Laipmann. Huvitav oli filmi puhul veel see, et lisaks näitlejatele oli rolle jagatud ka muudele kultuuritegelastele. Laikmaad kehastas näiteks Jüri Arrak, kirikuõpetajat Jaan Kaplinski ja pisut keigarlikku parunit Linnar Priimägi.
No comments:
Post a Comment