Kuremaa.

Jõgevamaal asuva Kuremaa mõisa näol on taaskord tegemist minu jaoks nn. maiuspalaga - stukkrosettide, edevate kapiteelide ja muu toretseva dekooriga varustatud mõisahooned on mulle südamelähedaseimad. Praeguse peahoone lasi 19.sajandi keskel ehitada Alexander von Oettingen. Oettingenide valdusesse jäi mõis kuni selle võõrandamiseni ning peagi -1921. aastal - hakkas tegutsema seal Kuremaa Karjakasvatuse kool. Põllumajandusele pühendatud õppeasutused tegutsesid seal kuni päris hiljutise ajani, alates 2005. aastast kuulub Kuremaa mõisahoone Jõgeva vallale ja korraldatakse seal nüüd õppetöö asemel hoopis üritusi, seminare jms. 

Peahoone 1880.aastal.

Vooremaa imeline maastik.

Põrand...paraku mitte küll 19.sajandist.

Ka Kuremaa mõisas kohtas kahhelahjusid - saalis asuvat ornamentidega kaunistatud valget iludust ning veel ühte, millega aga juhtus mõnda aega tagasi päris omapärane lugu. Nimelt olla hiljutistel aastatel läbi viidud renoveerimise käigus tegutsenud üks maaler - selles toas, kus kõnealune ahi paikneb. Olla see maaler kokkuleppe kohaselt terve ruumi soojadesse toonidesse võõbanud..ahjule, mis algselt oli olnud samuti valge, otsustas pintsikangelane samuti uue ilme anda ning värvis ahju punaoranžiks. Meile jutustas giid, et nemad mõisast ei tihanud ka maalri tundeid riivama hakata ja selliseks ahi jäi. Hmm..minu silmale oli värskenduskuuri läbinud ahju pisut valus vaadata...

Mõisahoone tagakülg.

Kuremaa kurg.