Nüüd laotand omad valevad terrassid
on lumi kõikjal. Roosilehtena
ta langeb aeglaselt ja hõbeehtena
nüüd aida katvad tema sametmassid.
Kui oleks kallutanud piimatassid
kõik ingellapsed taevas. Tähtena
ta liugleb, okstele jääb plehtena;
kui lebaks aknasimsel valged kassid.
...
Marie Under
Avastasin, et esimest korda üle tõeliselt pika aja suudan talvest rõõmu tunda. Viimati nautisin lumist aega lapsepõlves, mil päevad kulgesid hangede vahel mütates, lumepalle memmedeks mätsides, varjulistes nurgatagustes salaja jääpurikaid limpsides. Hinnaliste vetthülgavate talverõivaste asemel olid tavalised märjad käpikud ja palju rõõmu :) Hiljem möödusid talved enamasti salli-jopekookonis kannatamatult kevadet oodates. Külm ja hall kuuderivi - ei lugenud end kohe kuidagi talveinimeseks.
Tänavu on midagi veidralt teisiti...tabasin end sallikookoni vahelt värve üles lugemas: sametiselt roosad majaseinad päikesetõusu ajal, kuldne sillerdus lumehangedel, elevandiluukarva kohevad katused ja nõnda nõiduslikult punane päikeseloojang, mis krõbedast külmast hoolimata paigale naelutab ning end vaatama sunnib.... Tänavu on midagi veidralt teisiti :)
No comments:
Post a Comment