Tänasel päeval meenus üks seik: möödunud kevadel noppisin metsas sinililli. Neid kahte ma üles ei korjanud. Jätsin nad veetma oma ainsat kevadet teineteise embuses.
Öö, lahke, mustakulmuline öö,
too mulle Romeo; ja kui ta sureb,
ta võta, lõika temast väikseid tähti!
Nii kauniks ehib siis ta taeva palge,
et kogu maailm kiindub ainult öösse
ning räigest päikesest ei hooligi.
Shakespeare
No comments:
Post a Comment