Kuremaa.

Jõgevamaal asuva Kuremaa mõisa näol on taaskord tegemist minu jaoks nn. maiuspalaga - stukkrosettide, edevate kapiteelide ja muu toretseva dekooriga varustatud mõisahooned on mulle südamelähedaseimad. Praeguse peahoone lasi 19.sajandi keskel ehitada Alexander von Oettingen. Oettingenide valdusesse jäi mõis kuni selle võõrandamiseni ning peagi -1921. aastal - hakkas tegutsema seal Kuremaa Karjakasvatuse kool. Põllumajandusele pühendatud õppeasutused tegutsesid seal kuni päris hiljutise ajani, alates 2005. aastast kuulub Kuremaa mõisahoone Jõgeva vallale ja korraldatakse seal nüüd õppetöö asemel hoopis üritusi, seminare jms. 

Peahoone 1880.aastal.

Vooremaa imeline maastik.

Põrand...paraku mitte küll 19.sajandist.

Ka Kuremaa mõisas kohtas kahhelahjusid - saalis asuvat ornamentidega kaunistatud valget iludust ning veel ühte, millega aga juhtus mõnda aega tagasi päris omapärane lugu. Nimelt olla hiljutistel aastatel läbi viidud renoveerimise käigus tegutsenud üks maaler - selles toas, kus kõnealune ahi paikneb. Olla see maaler kokkuleppe kohaselt terve ruumi soojadesse toonidesse võõbanud..ahjule, mis algselt oli olnud samuti valge, otsustas pintsikangelane samuti uue ilme anda ning värvis ahju punaoranžiks. Meile jutustas giid, et nemad mõisast ei tihanud ka maalri tundeid riivama hakata ja selliseks ahi jäi. Hmm..minu silmale oli värskenduskuuri läbinud ahju pisut valus vaadata...

Mõisahoone tagakülg.

Kuremaa kurg.

Glehni lossi uus kotkas.

1880-ndatel valminud Glehni lossile oli ehteks suursugune kotkas. Esimese maailmasõja lõpul Eestist lahkunud Glehnid jätsid endast maha tühja lossi, mistõttu koos muu väärtusliku kraamiga vedasid kohalikud minema ka kotka kuju. Peaagu sada aastat hiljem  - eelmisel laupäeval paigaldati lossitorni uus pronkskotkas. Jalutasin täna Nõmmele, et uut ja täiustatud lossi oma silmaga kaeda. Oma silmal oli suhteliselt väikest kotkast kõrgel torni tipus muidugi keeruline seletada.

Foto raatamtust "Eesti mõisad"

Internetist leidsin kotka kujust ka lähemalt tehtud võtteid, näiteks Nõmme Sõnumite blogist. Glehni lossi ajaloost, Kalevipojast ja lohest saab veel lugeda Tallinna Tehnikaülikooli lehelt.

Härjanaha ja -sarvedega Kalevipoeg.

20.saj. algul valminud lohe.

 Algupärane pea, mis ehitamisel otsast kukkus lebab endiselt maas.

Lohe varitsemas vägilast.

Laiuse ordulinnus.

Rännates ringi meie tagasihoidlikul kodumaal, kus polevat ei "seedreid, ei palme", võib ootamatult kusagilt üksildaselt roheliselt künkalt leida täiesti müstilisi lossivaremeid,  näiteks nagu Laiuse ordulinnus Jõgevamaal. 

 

Linnus olla tekkinud juba enne 14.sajandit, seda on vallutuste käigus purustatud ning taas üles ehitatud, Põhjasõja ajal elas linnuse juurde püstitatud puidust hoonetes koguni Rootsi kuningas Karl XII oma kaaskonnaga. Linnuse neljast tornist kaks on veel mõnevõrra säilinud, ülejäänud kaks ja enamik müüre on kadunud igavikku.

 

Öös oli Lastemuuseumit.

Sume Tallinna muuseumiöö.

Helene, kes kuulus mõisniku toapoisi sugulasele.

Grotesksevõitu talulapse nukuke.

Jacques Rosenbaumist.

Möödunud suvel Laupa mõisas toimunud kontserdi vaheajal mõisa ajalugu tutvustades kõneles Jüri Kuuskemaa, et 1905. a mõisate põletamise käigus ulualuse kaotanud Otto von Taube valis uut häärberit projekteerima Jacques Rosenbaumi - baltisaksa sugemetega eesti arhitekti. Hiljem kodus Rosenbaumi googeldades avastasin, et temast oli äsja ka raamat  (Karin Hallas-Murula "Eesti juugendarhitektuur")ilmunud. Raamatut uurides selgus, et Rosenbaum (1878 - 1944) on 20.sajandi alguses Tallinnas päris hoolega toimetanud. Tema projekteeritud hooneid olin linnapildis silmanud ning imetlenud ammu, sealjuures teadmata, kes on arhitektiks. Rosenbaumi  juugendhooneid märgata pole samas sugugi keeruline, need nimelt on pealinna tagasihoidlikus miljöös üsna pilkupüüdvad.

Laupa mõis Järvamaal

Olin Draakoni galeriid ja teisi hooneid varemgi pildistanud, aga paraku on need jäädvustused teadmata suunas kadunud, jaotunud erinevatesse kaustadesse ja kergem oli võtta fotoaparaat selga ning kesklinnas üks jalutuskäik teha. Maikuupäeva ilm oli suurepärane ja lisaks sain raamatust loetu-nähtu üle vaadata - nüüd juba teadlikuma pilguga. Minul oli huvitav ning kogu ettevõtmine oli täiesti tasuta - meelelahutus missugune! :)
Pikal tänaval asuv Draakoni galerii hoone valmis 1910.aastal. Seda kaunistavad egiptlannad, muidugi draakonid ja koguni konnad: 

Konnad.

Aadressil Harju tänav 9 asub samuti Rosenbaumi projekteeritud hoone, mis valmis 1909.aastal Edgar Hoeppeneri tellimusel. Viimane asutas sinna panga.

Esindusliku rõduga akna taga asus panga juhataja kabinet.

Draakonitel on juugendarhitektuuris oluline koht.

Ja mis ma veel enese üllatuseks avastasin...nimelt kondasin paar suve tagasi Kopli kandis ning leidsin ühe muumimajaliku sopilise hoone. Selgus, et ka see kuulub Rosenbaumi projektide hulka. 1913.aastal valminud maja näeb kaasajal küll pisut teistsugune välja kui raamatus ära toodud projektil. Vahverkviiludest pole jälgegi ning uhket torni katusel ma samuti ei mäleta. Ehk on aja jooksul ümber ehitatud, kes teab...raamatus pole selle kohta midagi öeldud. Heimatstiilis maja ise aga ehitati Kopli sitsivabriku kool-kaupluseks.

Projekt...

...ja maja ise.