Kärstna mõis asub Viljandimaal, Sakala kõrgustiku kaguosas, Kärstna mäe jalamil.
19. sajandi lõpul oli tegemist juugendlike elementidega ilmestatud neobarokse lossiga, mis paraku 1907. aastal maani maha põles ja uuesti ülesehitamisel pisut teise näo sai. Mõisa peahoonesse kolis kool 1924. aastal, nagu pahatihti mõisakoolidega juhtus, sai ka Kärstna härrastemaja nõukogude ajal kooli tarbeks veidra juurdeehituse. Kool lõpetas hoones tegevuse üsna hiljuti, edasi tegutseb vaid lasteaed.
Säilinud on ka mitmeid tugevalt ümber ehitatud kõrvalhooneid, 19. sajandil valminud aidahoones tegutseb näiteks kohalik rahvamaja. Vanad fotod pärinevad V. Prausti raamatust "Viljandimaa mõisad"
|
Kärstna härrastemaja enne põlengut |
|
Põlengujärgne uus lahendus on säilinud tänaseni |
|
Põlengujärgselt taastatud Kärstna |
|
Üliõpilaste kodinad väärikas mõisaruumis |
|
Restaureeritud kahhelahjude ja tiibustega saal |
|
Tükid mõisas paiknenud juugendahjust, mis nõukogude ajal välja olla lõhutud |
|
Kahe hoonetiiva vahel asunud verandat... |
|
...tänapäeval enam ei ole |
Nagu eelpool mainitud, paikneb mõisasüda Kärstna mäe jalamil, kõnealune mägi on ümbruskonna üks kõrgemaid paiku, mis pakkus maalilisi vaateid mõisaajal ja teeb seda ka praegu. Ka mõisasüdamest mäele viiv tee oli kujundatud võluva alleena. Mäe tippu rajasid oma perekonnakalmistu von Anrepid, kes said Kärstna enda käsutusse juba 18. sajandil ning loovutasid alles riigistamisel 20. sajandi algul. Pilkupüüdev antud kalmistul on malmist magava lõvi kuju pirakal rändrahnul. Algselt kuulus kompositsiooni ka lõvi kõrval kõrguv rist, mis aga nõukogude ajal hävis. Lõvi näol on tegemist tõeliselt romantilise klassitsistliku monumendiga. Ehkki saksa päritolu skulptor seesuguseid standardtööna mujalegi kavandas, on taolist malmlõvi Eesti "metsa vahelt" leida vägagi ebamaine kogemus.
No comments:
Post a Comment