Võrumaal asuv Vana-Antsla mõisa peahoone on üks isevärki ehitis. Ebatavalise põhiplaaniga hoone rajati sisuliselt 18.sajandi lõpul, oma praeguse välimuse saavutas see aga järgnevatel sajanditel toimunud ümberehituste käigus.
19.sajandil muudeti härrastemaja eksterjööri ning hoonet ehitati ka pikemaks, 20.sajandil muudeti taas miskit ringi, eks sellest ka hoone pisut hoomamatu olemus. Praeguse mõisa territooriumil asus mõis vasall-linnuse näol juba keskajal. Oletatakse, et kaasajal eksisteeriva härrastemaja ehitamisel taaskasutati ka linnuse säilinud osi.
Peahoonest pisut eemal tiigi kaldal asub kärneri-ehk aednikumaja, mis napsab kõige hurmavama kõrvalhoone tiitli konkurentsitult endale. See on ümmarguse põhiplaaniga pudelikujuline majake, millel kaks korrust ning väikesed tiheda ruudustikuga aknad. Kõike seda kroonib romantiline sindelkatus. Muumimajaks ristitud hoone võitis hetkega bussitäie üliõpilaste südamed ning jättis varju ka hetk varem staaristaatust nautinud kauni klassitsistliku puitukse peahoone fassaadil.
|
EW ajal |
|
Puitpilastrid |
|
Ruuduline |
|
Vaikelu sammaste ja patsiga |
|
Maja taga.. |
|
Üks teadja ütles, et 19.sajandi masstoodang |
|
Kärnerimaja |
|
Aed kadus, maja jäi |
|
Kuidas restaureerida puud |
|
Maastik National Geographicu ruuduga
|
No comments:
Post a Comment