Vabaõhumuuseumis.

Eesti Vabaõhumuuseum on koht, kuhu ikka ja jälle satun. Jalgrattaga parajalt lahmakale alale tiir peale teha on mõnus, samuti lihtsalt selg vastu rehetare suruda ja linnakeskkonnast irduda. Suhteliselt hiljuti, möödunud kevadel lisandus muuseumi kogusse uus eksponaat - Lau külapood. Selle kohta on Vabaõhumuuseumi kodulehel kirjutatud niimoodi:

Lau külapood on muuseumi toodud Harjumaalt endisest Juuru kihelkonnast Ingliste vallast. Külapoe palkhoone ehitas tsaariaja lõpul 1914. aastal Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinberg koos oma mõisa virtinast naise Liisuga. Liisu suri arvatavasti tsaariaja lõpul. Varsti abiellus Jaan Meinberg uuesti, suri aga ise peatselt. Lesk rentis osa ruume Jaan ja Amalie Pikkofile, kes seal 1930. aastate algul poodi pidasid. Kui see neil ebaõnnestus, võtsid poe üle omaniku lesk Anna Pauline Meinberg ja tema tütar Alice Tikenberg, keda rahvas Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks kutsus. Müügitegevuse kõrvalt tegutses pood ka munade, köömnete jm kokkuostupunktina. Lisaks korraldas Poe-Mamma kohalikele naistele kokakursusi. 1938.-1939. a üüris poeruumi tagust tuba vigane rätsep perega, kes samas ka kundesid vastu võttis. Temal oli küla esimene raadio. Umbes samal ajal vooderdati-värviti maja väljast ja ukse kohale pandi plekktahvel kirjaga „Koloniaal-kauplus“. Juba varem oli elutubade akende alla rajatud lilleaed. Seda ja maja taha jäävat õunaaeda piiras lipptara. Külapoe sisustus ning müügiks pakutavad kaubad viivad külalised 1938. aastasse.  

Koloniaalkauplus on põnev koht kõigile, kellel esimese Vabariigi aegsed toosid, kannud, kohvrid, supitirinad ja muu selline kraam kõhus liblikad sahmima paneb - nagu minul. Reaalselt saab poest osta ka - kommi ja küpsist ja musti ploome. Samuti ajastusse kuulunud tikutooside koopiaid ja ilmselt veel pisemat nänni. Ja hinnad lüüakse kokku vanaaegse arvelauaga.