Vihmane pühapäev Kukekeses.

Hiljuti, õhtusel ajal üritasime ühe mõttekaaslasega endid ära mahutada Kalamaja kuumimaisse kohtadesse. Paraku ei mahtunud me kuhugi, sama lugu oli kesklinna poppide toitlustusasutustega. Lõpuks leidsime, et oleme öiseks linnas ringi lonkimiseks juba liiga vanad ning ettenägelikult hakkasin tegelema laudade broneerimisega. Nii õnnestuski mul  viimaks end Kukekesse sokutada ja seal üks vihmane pärastlõuna veeta .

Koht on väljast hall nagu rott ja seest värviline kui päikese tuum :) Punane, kollane, kuldne, Epp Maria Kokamäele iseloomulikud naisterahvad maalidena seintel, suled ja kivistunud õhupallid lühtrite küljes. Esmamulje on pigem positiivne, sisekujunduselt minu jaoks meeldiv ja toit oli hea. Toit jäi küll Komeedi roogadele pisut alla ning hind muidugi kallis.  Toredad olid vaguliseks uuristatud ja kuldseks võõbatud lauajalad ning lett alumisel korrusel, kõnealused lauajalad meenutasid mulle kangesti kuke jalgu ka :) Vana ja räsitud laudpõrand on armas ja Kalamajale sobilik. Aga Napoleoni kook ei olnud nii õhuline ja kreemine nagu Komeedis...